Tallinna Uuel turul mälestati veresauna ohvreid
29.10.2000

President Lennart Meri asetas täna pärja Tallinnas Uuel turul asuva 1905. aasta 29. oktoobri veresauna ohvritele, kes hukkusid Tallinna elanike kodanikuvabaduste kaitseks ja Vene isevalitsuse vastu kokku tulnud rahuliku demonstratsiooni ajal. Tsaariarmee avatud tule all hukkus 94 inimest, üle 200 sai haavata, neli päeva hiljem oli ohvrite matuste demonstratsioonis 40 000 osalejat.

Kokkutulnuile kõneles kirjanik Jaan Kross, kes ütles:

''Lugupeetud kuulajad!

Siin, Tallinna Uue turu serval, on niisugune paik, ja täna, praegu, on niisugune silmapilk, et sellele, kes siin nüüd väga tähelepanelikult kuulatab, kostavad üheksakümne viie aasta tagused hääled veel kõrva: seal, tolleaegsel alles teatrihooneta platsil – suure rahvasumma hingamine. Ja keset summa – tünnile tõusnud kõneleja hääl. Võibolla Marta Lepa – noorukese revolutsioonilise kirjapiiga hääl. Võibolla räägib ta mõtete avaldamise vabadusest. Sest kõigi praktiliste võitlusküsimuste kõrval puudutati neil päevil, neil koosolekuil ka sellist küsimust. Ja siis – kõneleja lapsehääle taustal – kapten Mironovi kõlatu ja koletu käsklus: vinnastada püssid! Millel ilmsesti pidi olema nii kindral-kuberner Lopuhhini kui ka kindral Voronovi heakskiit. Ja siis püssilukkude lõgin ja sedamaid tulistamise pragin. Suure rahvahulga kisa. Ehmatuskisa, nördimuskisa, protestikisa. Rahvas hakkab suure sülemi servadelt laiali jooksma ja sülemi südames näoli munakividele kukkuma.

Langenute arv oli mitmesuguseil teateil 60 kuni 94. Haavatute arv umbes 200. Muuseas, me oleme nähtavasti harjunud kujutlema Tallinna tööliskonda pisut hilisema aja, esimese maailmasõja eelsete aastate või ehk ka Teise maailmasõja järelaastate muljel rahvuslikult kirjumana, kui see veel 1905. aastal oli. Sest Uuel turul langenute ammusest nimekirjast nähtub, et langenutest jäi 8 identifitseerimata ning et identifitseeritute seas oli, nimede järgi otsustades, 2 venelast, 1 juut, üks võibolla sakslane ning 50 eestlast. Nii et omal moel oli siin tegemist ikkagi ka sügavalt rahvusliku sündmusega. Mida näitas ju ka ohvrite matuste 40 000-line demonstratsioon neli päeva hiljem.

Igatahes: siin toimus 95 aastat tagasi sündmus, millega Tsaari-Venemaa andis Eestile kogemuse ja eemaletõuke, mis kujundas otsustavalt meie suhtumisi vähemalt järgneva tosina aasta jooksul. Kuni aastani 1917. Kuni selleni, kui Eesti omariikluse idee sõnastati siinsamas väga lähedal, siia vahepeal ehitatud ''Estonia'' hoone katuse all.

Sedamööda tunnistagem: need, kes siin täna 95 aasta eest langesid, olid sel ajal eesti rahva inimlike õiglus- ja õigusnõudluste tuumikvägi. Ja sellise väena me neid alati ka mälestame. Aga tänases perspektiivis, nüüdse minevikkuvaataja pilgu jaoks – olid nad ka veel midagi muud. Ilma, et nad seda ise oleksid aimanud, olid nad kõigi Eesti omariiklusvõitluse ohvrite kauge eelsalk, nii varane eelsalk, et nad olid selle võitlusega alles üksnes punktiirselt seotud, aga ikkagi ligipääsmatult selle osa.

Ning niisuguse teene sest, selles aus ja väärikuses – mälestagem neid täna ja edaspidi kahekordselt.''

Mälestusmärgi jalamile asetasid Riigikogu pärja Siiri Oviir ja Tunne Kelam, Vabariigi Valitsuse pärja peaminister Mart Laar, pärg oli Tallinna diplomaatiliselt kopruselt, Tallinna linnalt, Eesti Muinsuskaitse Seltsilt. Mälestusmärgi jalamile jäi ka EELK peapiiskopi Jaan Kiiviti, Eestis visiidil viibiva Oikumeenilise Patriarhi Bartholomeose ja Eesti Apostliku Õigeusu Kirik pärg, samuti Vene Muinsuskaitse Seltsi, Estonia Seltsi, Konstantin Pätsi muuseumi, kindral Johann Laidoneri Seltsi, erakonna Isamaaliit, Eesti Keskerakonna, Eesti Sotsiaaldemokraatliku Tööpartei, erakonna Mõõdukad, Riigikogu Muinsuskaitse Ühenduse ja Eesti Kaitseliidu pärg. Tseremoonial mängis Eesti piirivalve orkester.

Eesti Kaitseväe aukompanii Üksik-Vahipataljonist jäi Uuele Turule auvalvesse päikeseloojanguni. Rahumäe kalmistul, kus asub esimene 1905. aasta veresauna ohvritele loodud mälestusmärk ja ohvrite haudu, süütas Eesti Muinsuskaitse Selts mälestusküünlad.


Presidendi kantselei pressiteenistus
Kadriorus 29. oktoobril 2000