Vabariigi President esines Washingtonis rahvuslikus pressiklubis
15.03.1999

President Lennart Meri esines täna hommikul Washingtonis rahvuslikus pressiklubis. Ajakirjanikega kohtumise eel tehtud avalduses rääkis president Meri Eesti kahest välispoliitilisest eelistusest, NATO ja Euroopa Liidu liikmeks saamisest. "Teisel rindel edeneme me päris tublisti, NATO rindel aga loodame kuulda viie nädala pärast toimuval Washingtoni kohtumiselt julgustavaid signaale, millest tuleb juttu ka tänasel kohtumisel riigisekretär Albrightiga," nimetas Meri.

NATO laienemine ei ole eesmärk omaette, Kesk-Euroopa riikides tehtud otsused NATOga liitumiseks näitavad, et need rahvad on valmis osalema muutuva maailma juhtimisel, rääkis president Meri. Laienemisel tekkivaid rahalisi ja tehnilisi raskusi peaks võrdlema nende tagajärgedega, mis kaasnevad, kui neid demokraatlikke riike NATOsse ei võeta. President sõnas, et NATO annab neile riikidele mitte üksnes julgeoleku, vaid kasutades Poola kaitseministri Bronislaw Geremeki sõnu, tajutava julgeoleku. NATOga liituvad riigid pühenduvad kindlasti tulevikule, mitte minevikus saadud haavadele, sõnas president Meri. "See on lepitus julgeoleku läbi, nagu Zbigniew Brzezinski on öelnud, ja paremini enam ei saagi öelda," lisas ta.

Venemaal on loomulikult võrrandis oma tähtis osa. Presidendi sõnul loodab ta, et kõik tunnustavad Venemaa katseid jõudmaks endisest nõukogude diktatuuririigist vabaturumajanduse, vaba ajakirjanduse ja poliitilise demokraatia institutsioonidega ühiskonda. "Me muidugi kõik teame, et tõelise kodanikuühiskonnani ja õigusriigini jõudmine võtab veel aega," ütles president ja tema sõnul jagab enamik inimesi ka Venemaal seda seisukohta. Eesti on toetanud ja toetab ka edaspidi Venemaad sel raskel teel, ja Venemaad ei ole üksi jätnud rahvusvaheline üldsus. "Rääkida, et Moskva on üksi jäetud ja kirjeldada NATO laienemist kui ainsat kahepoolseid suhteid mõjutavat teemat, oleks ebaõiglane ja ebatäpne Venemaa ja rahvusvahelise üldsuse suhete kirjeldus," rääkis president Meri.

NATO on sügavuti kaasatud tänaseid rahvusvahelisi probleeme lahendama ja seetõttu muutub ka Venemaa vaade alliansile. NATO on reaalsus ja kuigi Venemaa ilmselt ei toeta organisatsiooni laienemise teist ja kolmandat ringi, siis ilmselt ei ole ta sellele ka tõsiselt vastu, ütles president Meri.

NATO on presidendi sõnul väärtuste kogum ja ainult need, kes nii teoorias kui ka praktikas neid väärtustavad, tohiksid sellega liituda. "Tegelikult tähendab see neidsamu riike, kes on küpsed astuma Euroopa Liitu, mis omaltpoolt on seadnud taotlejatele täpsed nõuded kodanikuühiskonna ja turumajanduse tasemele."

Ootame Washingtoni tippkohtumiselt selget signaali, et alliansi laienemine jätkub, ütles Eesti president. "Me soovime et võimalike liikmetele, teiste seas Eestile antakse kätte kaart, kus saab selgelt välja lugeda, mida neilt täisliikmeks saamise tingimusena nõutakse. See kaardistik peaks arvestama, et NATO ei ole üksnes hästi õlitatud sõjamasin, vaid ka poliitiline ja strateegiline, ühistel väärtustel põhinev ühiskond, kus ka väikeriikide väikestel panustel on samamoodi väärtus kui on suurte riikide suurtel panustel. "Pealegi ei kuulu NATOsse üksnes Ameerika Ühendriigid, Prantsusmaa ja Saksamaa, vaid ka Taani, Norra ja Luxembourg," lisas president.

Kõneldes Euroopa Liiduga peetavatest läbirääkimistest sõnas president, et Eesti jaoks on Euroopa Liit ja NATO ühe mündi kaks külge. "Neil on sarnased väärtused, põhimõtted ja ka ideaalid. Seetõttu tahab Eesti nagu teisedki Kesk-Euroopa riigid saada NATO liikmeks ja ka Euroopa Liidu liikmeks, " ütles president.

Rääkides Eesti ja Euroopa Liidu suhetest, nimetas president Meri, et Eesti majandusedu aitas ta kaasata Euroopa Liidu laienemisläbirääkimistele, ja et 80 000 lehekülje Euroopa Liidu seaduste vastuvõtmine Eesti seadustikku edeneb. President kinnitas, et Eesti kodutöö on kavandatud igal juhul nii, et Eesti on valmis liitumiseks 2003. aasta 1. jaanuaril.

President kõneles ka Eesti ja Ameerika Ühendriikide kahepoolsetest suhetest, mis tema sõnul on suurepärased. Kaubavahetus suureneb, USA investeeringud samuti ja poliitilistes küsimustes tunnetame Ameerika Ühendriikide toetust oma soovide täitumisele, nimetas president Meri. President avaldas lootust, et Ameerika Ühendriikides nähakse Eestis stabiilset ja usaldusväärset sõpra.


Presidendi Kantselei pressiteenistus
Kadriorus 15. märtsil 1999