1015. Advokatuuriseaduse väljakuulutamata jätmine
14.03.2001

Riigikogus vastu võetud 21. veebruaril 2001. Avaldatud Riigi Teataja 2001 Lisa, 37, 510.


Jätan välja kuulutamata Riigikogus 21. veebruaril 2001 vastu võetud "Advokatuuriseaduse".

Palun Riigikogul arutada õigusteenuse osutamise ja õigusabiga seonduvaid küsimusi terviklikult.

Eesti Vabariik ei ole taganud põhiseaduse §-s 3 sätestatud õigusriigi põhimõtte tõhusat kaitset, kuigi vastavalt põhiseaduse §-le 14 on õiguste ja vabaduste tagamine seadusandliku, täidesaatva ja kohtuvõimu ning kohalike omavalitsuste kohustus.

Põhiseadus loetleb põhiõigusi, vabadusi ja kohustusi. Demokraatlik õigusriik peab tagama nende põhiõiguste tõhusad rakendamisvõimalused.

Üheks oluliseks õiguste, vabaduste ja kohustuste teostamise tagatiseks on igaühe võimalus saada kvaliteetset õigusalast teavet, nõuannet, esindust ning kaitset kriminaalmenetluses. Advokatuuriseadus reguleerib advokaadi poolt õigusteenuse osutamise aluseid isikutele, kes on maksejõulised. Advokatuuri avalik-õiguslikku koormatist - õigusabi osutamise põhimõtteid, ulatust ja korda maksejõuetutele isikutele advokatuuriseadus ei reguleeri. Seadus üksnes viitab avalik-õiguslikule õigusabi koormisele (§ 4 lg 3, § 60 lg 6), kuid ei sätesta selle koormise täitmise põhimõtteid, ulatust ja korda.

Tõhusa õigusabi puudumine takistab olulisel määral kõigi põhiseaduses sätestatud õiguste, vabaduste ja kohustuste teostamist

Vastavalt põhiseaduse §-dele 3 ja 14 peab õigusabi korraldamise põhimõtted sätestama seadusandja.

Eesti Vabariigis ei ole täna tagatud kaasaegsele demokraatlikule õigusriigile omane igaühe õiguste kaitse.

Pädev ja usaldusväärne õigusabi on kättesaamatu suurele osale vaesemast elanikkonnast. Isikutevahelisi suhteid iseseisvas demokraatlikus riigis on palju ja seega on paljudel juhtudel keerulised ka reeglid, mis inimese elu korraldavad. Taolistel juhtudel on õiguste tõhusaks kaitseks kutseline õigusalane abi möödapääsmatu. Tänases Eestis ei ole suurel osal elanikkonnast praktilist võimalust saada õiguste rikkumise korral kvaliteetset õigusabi, mis on õiguste kaitse eelduseks. Isik ei saa oma õigusi kaitsta, kui ta ei suuda hinnata, kuidas tema õigusi rikutakse ning millised on tema vabaduste ja õiguste kaitse vahendid.

Eesti Vabariigi põhiseaduse üheks alusprintsiibiks on võrdsuse printsiip. Isikuid tuleb võrdsetel asjaoludel kohelda võrdselt, isikutel peavad olema võrdsed võimalused. Tegelik olukord ei taga inimestele võrdset võimalust oma õiguste kaitseks.

Advokatuuriseaduses on sätestamata avalik-õigusliku koormise sisu, mis võib kahjustada nii advokaatide kui ka õigusabi vajajate huve. See on vastuolus põhiseaduse §-ga 3, mille järgi teostatakse riigivõimu üksnes põhiseaduse ja sellega kooskõlas olevate seaduste alusel ning põhiseaduse §-ga 28, mille järgi riigipoolse abi liigid, ulatuse ning saamise tingimused sätestab seadus.


Alus: Eesti Vabariigi põhiseaduse § 107.


Lennart Meri