Vabariigi President pidulikul õhtusöögil Malta Vabariigi presidendi ja proua Violet de Marco auks Mustpeade majas 2. mail 2001
03.05.2001

Lugupeetav Malta Vabariigi president,
professor Guido de Marco,
austatud proua Violet de Marco,
ekstsellentsid,
daamid ja härrad,

mul on hea meel tervitada Malta Vabariigi presidendipaari ametliku visiidi puhul Eesti Vabariiki. See on Malta presidendi esimene külaskäik Eestisse.

Me asume Euroopa eri regioonides. Aga meil on palju sarnaseid jooni, mis loovad pinda teineteise heaks mõistmiseks. Malta on saar ja Eesti on poolsaar.

Geopoliitiliselt oleme avatud maailmale, kuid väikeste rahvustena oleme ka väga haavatavad. Oleme sajandite vältel vastu võtnud mõjusid põhjast ja lõunast, läänest ja idast, ning selle najal ja selle varal kujundanud oma kultuuri ja jäänud iseendaks.

Olen ühes oma raamatus veerand sajandit tagasi kirjutanud, et mere ääres elamine on kutsunud ellu nähtuse, mida võib nimetada merekultuuriks. Ja siia tahaksin heal meelel lisada lause, mida paljud mu kaasmaalased on juba mu suust kuulnud: merele avanev väikeriik ei saagi olla väike riik. Meie väiksus on meie suurus ja tugevus: väikeste riikidena oleme võimelised kiireteks otsustusteks ja julgeteks lahendusteks. See ongi väikese riigi suurus.

Niisugustena püüavad nii Eesti kui Malta kujundada tänaseid protsesse. Euroopa poliitiline ja majanduslik kujunemine Euroopaks on see, mis meid esmajoones huvitab. Küsimus on Külma sõja mahamatmises ja Euroopa terviku kindlustamises, seega Euroopa Liidu laienemises. Uue Euroopa hoogne tõus ei tohi suubuda ametkondlikkusse bürokraatiasse ja meie kodanikele ebamäärasesse tulevikku.

Täna märkame Euroopa Liidu laienemisprotsessis murettekitavaid tendentse. Jääb mulje, et just see, millest ma äsja rääkisin, ongi toimumas. Jääb mulje, et Euroopa taasühendamine on asendumas aruteluga kartulite ja porgandite ekspordikvootide üle. Mõistagi on Euroopa Liidus tähtsal kohal majanduslik integratsioon, kuid Euroopa Liit on ennekõike Ühinenud Euroopa Idee teostus. See on ideaal, mida me ei tohi ega kavatse vahetada kartulite lugemise vastu.

Maltal lõunas ja Eestil põhjas on võimalus ja kohustus ergutada ühinemisprotsessi. See on meie ajalooline missioon XXI sajandi Euroopa loomisel. Muidugi ei saa see Euroopa kunagi valmis. Selles ongi ajaloo võlu, ajaloo suurus.

See puudutab ka Eesti ja Malta kahepoolseid suhteid.

Meie peaministri hiljutisel visiidil Maltasse käsitleti mitmeid valdkondi, kus saaksime viljakat koostööd teha. Vastastikuse turismi arendamine ja kaubavahetuse suurendamine leiavad mõistagi poliitilist toetust ka meie nüüdsetel läbirääkimistel. Malta kogemused turismi arendamisel võiksid kuluda ära ka meie ametkondadele ja firmadele.

Laialdase ja intensiivse läbikäimise üheks vedruks on meie mõlema maa rikas ajalugu, selle kombatavad ja nähtavad jäljed sajandite taha. Eesti ja Malta on kuulunud ühise krooni alla ja näinud admiral Nelsoni suurtükke, kuid erinevalt suhtunud Napoleoni Euroopa-ideedesse.

Ühine on meil seegi, et Malta on kujundanud oma Vahemere-poliitika ja Eesti käsitleb Läänemerd Põhjala Vahemerena, niisiis tööriistana, mis peab lähendama kaupu, teadmisi ja kultuure ja niiviisi tootma julgeolekut, meie sajandi kõige kallimat aaret.

Härra president, mul on hea meel meenutada meie maade samasuunalist tegutsemist lähiaegadel. 1991. aastal, Eesti Vabariigi taastamisel olite Teie meie vabaduspüüdluste aktiivne toetaja oma riigi välisministrina. Malta ei viivitanud diplomaatilise tunnustusega. Eesti mäletab 26. augustit ja hindab kõrgelt Teie isiklikku osa muutuva maailma tajumises ja muutuva maailma toetamises.

Muutustest Eestis on kõneldud täna ja kõneldakse homme ja neid muutusi võite kogeda oma homsel raudteesõidul Eesti akadeemilisse pealinna Tartusse.

Muutustest kõneldes tahan rõhutada, et üksnes muutudes suudab väike riik ja väike rahvas püsida muutmatuna. Eesti on suutnud säilitada oma rahvuslikku identiteeti muutmatuna natsliku ja sovetliku okupatsiooni tingimustes. Oleme olnud truud oma põhimõtetele ja oskame truud olla oma sõpradele. Ma loodan, et meie poolehoid ja lähedus Maltale puudutab ka Teie hinge, lugupeetav president. See poolehoid tuleneb vendlusest, mida kaks kõige väiksemat Euroopa riiki teineteise suhtes tunnevad.

Härra president, lugupeetud proua de Marco. Soovin teile Eesti nimel, oma abikaasa ja iseenda nimel õnne ja kordaminekuid teie tegevuses. Euroopa seisab praegu keset selle sajandi esimest ja vahest kõige olulisemat murrangut. Teie, härra president, saate Euroopa uuenemist toetada oma suure rahvusvahelise kaaluga ja selleks ja me soovime Teile täit edu.

Lubage soovida õnne ja õitsengut Malta Vabariigile.

Palun tõsta klaasid Malta Vabariigi presidendi ja tema abikaasa terviseks, Malta Vabariigi auks.