Vabariigi Presidendi kõne Šveitsi-Eesti majandusseminaril 25. jaanuaril 2001 Zürichis
25.01.2001

Euroopa Liidu laienemine ja majanduskasv Läänemere piirkonnas - Eesti näite varal


Lugupeetud daamid ja härrad,

Eesti kui Euroopa Liidu kandidaat, Eesti kui dünaamilise Läänemere piirkonna osa, Eesti kui eeskuju. Te olete täna siin, et teha tutvust Eesti ettevõtetega, ning mina olen külla kutsutud, kuna olen Eesti president. Seetõttu oleks kummaline, kui ma oma kõnes ei peatuks Eestil. Kuid samal ajal ei tahaks ma siin hakata Eesti toodete edendajaks. Olen veendunud, et meie eksportijad suudavad seda ise kõige paremini. Tahaksin hoopis kirjeldada Eestit, või täpsemalt, rääkida nendest faktoritest, mis mõjutavad tänapäeva Eestit. Sest Eestit võib täna mõista vaid siis, kui mõista keskkonda, milles paikneb Eesti. Selle moodustavad liitumisläbirääkimised Euroopa Liiduga ja dünaamiline Läänemere piirkond. Eesti on näiteks sellest, mis on teostatav, kui kasutada maksimaalselt ära see võimaluste mitmekesisus, mida need kaks faktorid pakuvad.

Lubage mul seetõttu, mu daamid ja härrad, teha kõrvalepõige Läänemere piirkonna arengule ja Euroopa Liidu laienemise hetkeseisule, et siis punuda need osad Eesti näite varal üheks tervikuks.

Esiteks Läänemeri majandus- ja kultuuriruumina.

Juba kaua enne Hansaliidu tekkimist kujunes Läänemere ümber ühtne majanduspiirkond. Eesti ja eestlased olid selle ruumi lahutamatuks osaks, mis ei piirdunud ainult kaubandusega Idamaadega Vene jõgede kaudu, vaid ühendas omavahel ka eestlasi ja taanlasi, rootslasi ja lätlasi. Eesti oli Läänemere majandusruumis kaubanduspartneriks ja vahendajaks. See funktsioon tugevnes Hansaliidu tekkega ja sellest tuleneva majandusarenguga. Kindlasti ei ole Teile uudiseks, et juba 13-14. sajandil kuulusid Hansalinnade Liitu ka Eesti linnad Tallinn/Reval, Tartu/Dorpat, Pärnu/Pernau ja Viljandi/Fellin. Veel tänagi meenutavad seda aega meie pealinna tornid ja katuseviilud. Eestimaa linnasid hakati juhtima Saksa linnade eeskujul läbi magistraatide, gildide ja tsunftide. 1248. aastast sarnaneb meie seadusandlus saksa omale, sest sel aastal mainitakse esimest korda Tallinnas kehtivat Lüübeki õigust. Meie kombed, meie laulud, isegi meie mõtteviis on tuhandeaastase Põhja- ja Kesk-Euroopa kultuuriruumi kuulumise tulemus.

Nelikümmend viis aastat nõukogude okupatsiooni ei suutnud seda muuta. Eesti majandus kaotas küll plaanimajanduse surve all suure osa oma efektiivsusest, kuid viimase kümne aasta jooksul oleme suutnud paljugi taastada. Tänu meie naabrusele Rootsi ja Soomega ning sellest tulenevale kultuurilisele ja tehnoloogilisele mõjule oleme moodsa tehnoloogia valdkonnas jõudnud järele ja ette isegi paljudest Lääne-Euroopa riikidest. Põhjamaine avatus interneti ja mobiiltelefonide kasutamise vastu ilmneb faktis, et juba kolmandik eestlasi on interneti kasutajad. Mobiiltelefonide arv aga läheneb telefoni püsiühenduste arvule. Rohkem kui 80 % pangatehingutest toimub elektrooniliselt ning möödunud suvel nentis Wall Street Journal, et Eesti Hansapank kuulub kolme maailma tehniliselt kõige paremini arenenud panga hulka. See avatus ilmneb ka Heritage Foundationi majandusliku vabaduse indeksis (Index of Economic Freedom). Eestile kuulub selles 161 riigi hulgas 14. koht, Šveitsist küll taga, kuid eespool näiteks Saksamaast. Ka tõusis Eesti viimase UNDP Inimarengu Indeksi järgi esimesse, s.o. kõrge arengutasemega riikide rühma.

Läänemere piirkond pole mitte ainult geograafiline, vaid ka vaimne ja kultuuriline mõiste. Kuid ka majanduslik: nii mõnelgi teist võib taskus olla mobiiltelefon, millele on kirjutatud 'Made in Estonia'. Eestis valmistatakse nii Ericssoni kui Nokia mobiiltelefone. Meie majanduskultuur ja -struktuur on kiiresti taaskohanenud meie põhja- ja läänepoolsete naabrite omaga.

Kuid taaselustatud on ka meie majandussidemed Venemaaga ning kahe Balti naabriga. Nii on Tallinna sadama kaubakäive üheksakümnendate aastate keskelt alates kasvanud kaks ja pool korda, kusjuures suurima osa sellest kasvust moodustab Vene transiit. Eesti majanduse esindatus meie lõunanaabrite juures on samuti märkimisväärne: Eesti oli aastal 2000 Läti otseinvesteerijate pingereas teisel kohal.

Läänemere piirkond on elavnemas, ning Eesti on ideaalseks lähtealuseks, et siinsest majanduskasvust osa saada. See on seda olulisem, kuna Eesti on ka üks esimesi Euroopa Liidu liikmekandidaate ning liikmekssaamine on juba käegakatsutavas läheduses. See on minu teine punkt.

Mu daamid ja härrad, Eesti eesmärgiks on olla ette valmistatud Euroopa Liiduga ühinemiseks 31. detsembriks 2002. See ajakava on realistlik. Majandusreformid on peaaegu lõpule viidud; nagu kirjutab Euroopa Komisjon, on Eesti toimiva turumajandusega riik. Komisjoni hinnangul on Eesti liikmekandidaatide hulgas kolmandal kohal. Üha tihedamaks on muutunud ka majandussidemed Eesti ja Euroopa Liidu vahel. 2000. aasta esimesel poolel moodustas kaubavahetus Euroopa Liiduga 73 % Eesti väliskaubanduse kogumahust.

Läbirääkimised on Eestile kulgenud edukalt. Me oleme sulgenud rohkem kui 16, s.t. rohkem kui pooled peatükkidest. Tõsised läbirääkimised seisavad meil veel ees selliste mahukate peatükkide osas nagu põllumajandus või keskkonnakaitse, kuid olen veendunud, et suudame ka nendes küsimustes jõuda kiiresti lahendusteni. Üleminekuperioodide arvu oleme aga seniste läbirääkimiste käigus suutnud viia miinimumini, kusjuures need puudutavad eelkõige tehnilisi küsimusi. Soovime Euroopa Liidu liikmeks saada võimalikult kiiresti ja ilma lisatingimusteta.

Euroopa Liiduga ühinemise perspektiiv on meil aidanud ületada arvukaid takistusi, mis teistes tingimustes oleksid võibolla osutunud liiga kõrgeteks. Tänu Euroopa Liidu rangetele normidele nii majandus- kui sotsiaalsfääris oleme paljusid reforme teostanud kiiremini kui oleksime seda teinud muidu, kuna tahame olla valmis liikmekssaamiseks. Seega võin selgelt öelda, et laienemisprotsess ja Eesti poliitiline tahe olla esimeste uute liikmete hulgas on tiivustanud sisemisi reforme.

Samal ajal on Eesti perspektiiv tulevase liikmesriigina meelitanud kohale välisinvesteerijaid. Euroopa Ettevõtjate Ümarlaud on koostanud terve raamatu näidetega selle kohta, kuidas Euroopa Liidu laienemisprotsess on juba praegu toonud konkreetset majanduslikku kasu nii praegustele kui tulevastele liikmesriikidele. Eriti tuleb esile tõsta, et paljud investeeringud kandidaatriikidesse on toimunud just nimelt tagamõttega, et tegemist on maadega, kellest saavad peatselt ühise turu liikmed. Välisinvesteerijate jaoks kuulub Eesti ligitõmbavamate maade hulka Kesk-Euroopas - me oleme selles suhtes pidevalt esimese kolme hulgas ja jäime 1999. aastal maha vaid Tšehhi Vabariigist. Viimase Maailma Investeeringuaruande järgi moodustas otseinvesteeringute kumulatiivne seis Eestis 1998. aastal 35,6 protsenti sisemajanduse kogutoodangust, mis on kõrgeim arv mitte üksnes Kesk- ja Ida-Euroopas, vaid kaks korda suurem ka Euroopa Liidu keskmisest.

Mu daamid ja härrad,

see püüd parema elu, tugevama majanduse ja suurema konkurentsivõime poole on nii iseloomulik tänapäeva Eestile. Me oleme edasipürgiv majandus, ning sellest annavad tunnistust ka siin esindatud ettevõtted. Eesti tutvustab Teile omaenda näite varal võimalusi, mida Läänemere piirkond ja Euroopa Liidu laienemine sotsiaalse ja majandusliku dünamona võivad pakkuda - kui osata neid kasutada. Käes on aeg sõlmida Eestiga majandussidemeid, kuid ka investeerida Eestisse. Meil on piisavalt potentsiaali nii inimeste kui regionaalsete tingimuste näol. Seda tuleb vaid ära kasutada.

Ma tänan Teid ja soovin Teile palju edu.