Vabariigi President Švaabi Seltsi aastakoosolekul Stuttgartis 6. novembril 2000
07.11.2000

Euroopa Liidu laienemine kui uue Euroopa liikumapanev jõud


Härra Peaminister,
härra Dr. Adolff,
mu daamid ja härrad,

tahan alustada oma Švaabi Seltsi ees esinemist tänuavaldusega. Pärast sõda leidsid viis tuhat Eesti soost sõjapõgenikku esimese ulualuse Geislingeni linnas Baden-Württembergis. Ma asetasin sinna täna pärja. Põgenike vastuvõtmine pole kunagi kerge ja see ei olnud lihtne ka Geislingenile. Täna, viiskümmend aastat hiljem, tänab Eesti Vabariik teid kogu südamest tolleaegse samariitluse eest.

Mu daamid ja härrad,

Eesti on olnud 800 aastat saksa kultuuriruumi osa. See on väga tähtis. Eesti pealinn Tallinn, saksa keeli Reval, kuulus Hansa Liitu, niisamuti nagu teised meie linnad Tartu, Pärnu, Viljandi. Meil kehtis Lübecki õigus. Tänapäeval on Eesti tsiviilõigus väga sarnane Saksamaa omaga. Meie uue põhiseaduse väljatöötamisel osales toonane Saksamaa Põhiseaduskohtu esimees, hilisem liidupresident Roman Herzog isiklikult. See on ajalugu. Ja üleüldse on ajalugu see, mis teeb eurooplastest eurooplased.

Kuid ma ei tulnud siiski teie juurde selleks, et teid veenda ajaloosidemete olulisuses. Tulin hoopis rääkima tulevikust, sellest, kuidas me saame uut Euroopat ehitada. Ma tahan keskenduda kolmele punktile:

1) Majanduslik aspekt ehk ''Raha toodab raha''
2) Poliitiline aspekt ehk laienemine vastavalt suutlikkusele
3) Edaspidine käitumisjuhend nii kandidaatriikide kui praeguste liikmesriikide jaoks.

Mu daamid ja härrad,

tihtipeale tuuakse just majanduslikke kaalutlusi põhjendustena, miks ei või Euroopa Liitu praegu laiendada, või vähemalt miks ei või teda nii kiiresti laiendada. Mina aga tahan siin väita, et Euroopa Liidu laienemine on kasulik ja nimelt majanduslikust aspektist. Toon ühe lihtsa näite siit Stuttgardist. Selleks on firma nimega Brokat AS, kes kevadel sõlmis lepingu Rootsi SE-Pangaga viimase internetipanganduse väljaehitamiseks. Aga SE-Pank on Eestiga seotud, oma osaluse kaudu Eesti suuruselt teise panga, Eesti Ühispangaga. Seega lõikab Stuttgarti firma juba täna kasu sellest, et Eesti pangandusturg on viimase kümne aasta jooksul tohutult arenenud. Saksa firmad ja seetõttu ka Saksa rahvas üldiselt on kasu saanud Kesk-Euroopa majanduskasvust. Meie omakorda oleme saanud arendada oma majandust tänu uute turgude avanemisele praegustes Euroopa Liidu liikmesmaades. Viimase kümne aasta jooksul on toimunud tõeline sümbioos praeguste ja tulevaste ELi liikmete vahel ja võin teile kinnitada, et selline areng ei oleks toimunud, ei ühel ega teisel suunal, kui silmade ees ei oleks seisnud Euroopa Liidu laienemise perspektiiv. Euroopa turgude avanemine laienemisprotsessi käigus on pakkunud meile lisa sissetulekuallikaid, samas on suurem sissetulek võimaldanud meil osta tooteid Saksamaalt, Rootsist, Suurbritanniast. Teie ostate meie kaupu ja meie omakorda ostame teie tooteid, pidevalt ülespoole liikuvas spiraalis.

Euroopa Töösturite Ümarlaud on koostanud terve raamatu näidetest, kuidas Euroopa Liidu laienemisprotsess on juba praegu meile kõigile, nii praegustele, kui tulevastele liikmesriikidele, konkreetset majanduslikku kasu toonud. Märkimisväärne on, et väga paljud investeeringud kandidaatriikidesse on tehtud just selle tagamõttega, et tegemist on maadega, mis peatselt liituvad Euroopa Ühisturuga. Ilma selle teadmiseta oleksid mitmed investeeringud tegemata jäänud. Ilma nende investeerimisteta oleks meil vähem raha kui meil tänaseks siiski juba on. Ja kui meil seda raha ei oleks, siis me ei saaks ka teie tooteid osta. Nii lihtne, mu daamid ja härrad, on see Euroopa Liidu laienemise majanduslik aspekt.

Lubage mul hetkeks peatuda teemal investeeringud. Eesti kuulub välisinvestorite jaoks atraktiivseimate maade hulka Kesk-Euroopas – oleme pidevalt olnud esimese kolme hulgas ja jäime 1999. aastal per capita investeeringute arvestuses alla vaid Tšehhi Vabariigile. Viimase Maailma Investeeringuaruande järgi moodustas otseinvesteeringute kumulatiivne osa Eestis 1998. aastal 35,6 protsenti sisemajanduse koguproduktist, mis on kõrgeim arv Kesk-ja Ida-Euroopas ja kaks korda suurem ka Euroopa Liidu keskmine. See näitab, et Eesti tõmbab ligi investeeringuid. Samas moodustab Saksamaa osa investeeringute kogumahus alla kolme protsendi. Kolm protsenti, mu daamid ja härrad! Uskumatult väike summa nii suure maa kohta. Loodan väga, et suudame Saksamaa osakaalu tõsta, ja et minu praegune visiit siin Stuttgardis selle eesmärgi saavutamisele kaasa aitab.

Tagasi nüüd aga minu ettekande teema juurde ja teise punkti, ehk poliitilise aspekti juurde.

Mu daamid ja härrad,

Euroopa on see, mida me ise sellest teeme. Tegemine aga eeldab tahet. Olen kuulnud ja lugenud palju skeptilisi kommentaare teemal, et tulevased liikmesriigid on ohuks seni saavutatule. Laienemise tõttu muutuvat võimatuks tugevamate koostöömehhanismide arendamine, mistõttu on kiiresti-kiiresti vaja jõuda Euroopa integratsiooni lõppfaasi, jõuda nn. finalité politique'ini, või vähemalt panna paika tegevussuunad sinna jõudmiseks. Uute liikmesriikidega ei olevat võimalik seda teha. Ma loen neid kommentaare ja olen hämmingus - mis peaks nende kommentaatorite arvates olema meie eesmärk Euroopa Liiduga ühinemisel? Selle lagundamine? Me ei taha ju liituda ühe organisatsiooniga, et seda lagundama hakata või selleks, et seda nõrgendada!

Tegelikult on ju lood risti vastupidi. Eesti liitumine Euroopa Liiduga toob sellesse organisatsiooni riigi, mis hakkab töötama käsi-käes nendega, kes soovivad, et Euroopa Liit tugevaks jääks ja edasi areneks. Mu daamid ja härrad, meie soovime liituda Euroopa Liiduga täpselt samadel põhjustel, milledel teie soovite seda säilitada ja tugevdada. Me soovime liituda just sellepärast, et Euroopa Liit kujutab endast uut kvaliteeti Euroopa koostöös, et Euroopa Liit on tugev poliitiline organisatsioon ja et tal on väljavaated veel tugevamaks saada.

Samas on näha, et laienemisperspektiiv on juba praegu andnud Euroopa Liidule uue dünaamika. Tõsiasi, et praegu arutatakse ELi sisereformide üle lihtsustamaks otsustamismehhanisme on ju otseselt tingitud lähenevast laienemisest. Sisereformi, mis on ka ilma laienemiseta Euroopa Liidule kasulik, on hakatud tõsiselt arutama läheneva laienemise surve all. Nii et ka siin, sarnaselt majandusega, mängib lähenev laienemine juba täna positiivset osa. Kui me vaatame tagasi Euroopa Liidu ajalukku, näeme, et just järjekordsed laienemised on andnud vajalikud impulsid möödapääsmatute reformide läbiviimiseks, mida hädasti on vaja olnud.

Nüüd mu kolmanda punkti juurde. Mis saab edasi?

Mu daamid ja härrad,

selleks, et me saaksime nendest positiivsetest impulssidest kujundada jätkuvat dünaamilist arengut, nii majanduses kui poliitikas, selleks peab tagama Euroopa Liidu seekordse laienemise valutu läbiviimise, või vähemalt nii valutu kui võimalik. Selle eeltingimuseks on kaks asja: ühest küljest kandidaatriikide valmisolek viia lõpuni põhjalikud struktuurireformid, et olla valmis Euroopa siseturuga liitumiseks. Teisest küljest on vaja liikmesriikide valmisolekut kandidaate vastavalt nende valmisolekule vastu võtta.

Eesti pole kunagi nõudnud ega eeldanud hinnaalandust vastuvõtu tingimuste osas. Anname endale aru, et Euroopa Liit on palju enam kui ühine kultuuriruum. Euroopa Liit on Euroopa siseturg, ta on keeruline mehhanism, mille nõudmiste jaoks uus liige ennast ettevalmistama peab. Me mõistame seda ja töötame selle eesmärgi nimel. Võin teile kinnitada, et seaduste harmoneerimise teema on pidevalt valitsuse päevakorras, niisamuti reformivad ministeeriumide haldusalas olevad ametid oma struktuure, et olla suutelised täitma siseturu nõudeid. Oleme investeerinud palju keskkonda, sotsiaalsfääri, piirivalvesse, et meie reeglid ja teie reeglid ja meie nõuded ja teie nõuded ühtiksid. Sotsiaalsfäärist rääkides võin teile uhkusega teatada, et Eesti on ainuke kandidaatriik Kesk-Euroopast, kes on liitumisläbirääkimistel jõudnud sotsiaal- ja tööpoliitika peatüki sulgemiseni. Ja piirivalve kohta võin teile kinnitada, et Eesti piirivalve kuulub Euroopa parimate hulka. Ja kui te mind ei usu, siis küsige meie naabritelt, soomlastelt. Teeme tööd selle nimel, et 1. jaanuaril 2003 oleks Eesti valmis liituma Euroopa Liiduga.

Mida me ootame Saksamaalt ja teistelt praegustelt liikmesriikidelt, on valmisolek kandidaatriike vastavalt nende valmisolekule ka vastu võtta. Mitte sellepärast, et meil on ühine kultuuripärand, kuigi see on kindlasti üldse laienemise aluseks, vaid sellepärast, et üks või teine riik on ka reaalselt suuteline Euroopa Liidu reegleid täitma. Kui laienemine tahab olla edukas, peab ta toimuma individuaalsuse printsiibi alusel, ''kes on valmis, saab sisse''. Saksamaa ja teised liikmesriigid on kinnitanud, et nende eesmärgiks on Euroopa Liidu uste avamine 2002. aasta lõpuks; see vastab ka Eesti ettekujutusele.

Mu daamid ja härrad,

Euroopa Liidu laienemine on meie kõigi jaoks suur võimalus. See tähendab aastasadu Euroopas eksisteerinud ühise kultuuri- ja majandusruumi taastamist. Samas tähendab see uut võimalust Euroopa Liidu jaoks. Juba praegu võib tõdeda, et lähenev laienemine on andnud positiivseid impulsse nii Euroopa majandusele kui ka ELi poliitilisele arengule. Meie ühine huvi on majanduslikult ja poliitiliselt tugev Euroopa Liit, sest me istume ju kõik ühes paadis.

Laienemine on liikumapanev jõud, mis paneb Euroopa rattad kiiremini tiirlema.

Tänan teid tähelepanu eest.