Vabariigi Presidendi kõne Saksamaa Tööstus- ja Kaubanduskojas 7. novembril 2000 Berliinis
07.11.2000

Läänemere-äärne majandusime – ilma Saksa osaluseta?


Lugupeetud daamid ja härrad,

mul on hea meel, et te kutsusite mind esinema Saksa Tööstus- ja Kaubanduskojas. Just kaubandus- ja majandussidemed on need, mis kultuurisidemete kõrval on meid paljude sajandite jooksul kõige enam ühendanud.

Kindlasti ei ole teile uudiseks, et juba 13-14. sajandil kuulusid Hansalinnade Liitu ka Eesti linnad Tallinn/Reval, Tartu/Dorpat, Pärnu/Pernau ja Viljandi/Fellin. Eestimaa linnasid hakati juhtima Saksa linnade eeskujul läbi magistraatide, gildide ja tsunftide. Eesti- ja Liivimaast sai oluline sild Lääne-Euroopa ja Venemaa vahel. Tihe side Saksamaaga kestis 800 aastat kuni nõukogude okupatsioonini ning on hakanud taastuma alles viimasel aastakümnel.

Te kuulsite siin hetk tagasi lõppenud seminaril kolme ettekannet, mille eesmärgiks oli teadvustada teile, et 1,4 miljoni elanikuga Eesti on läbi möödunud aastakümne olnud Kesk-Euroopa kõige kiiremini kasvav majandus. Mõistsime niipea, kui olime 1991. aastal taastanud oma iseseisvuse, et suudame vaid radikaalsete majandusreformide abil ületada viiskümmend aastat kestnud nõukogude okupatsiooni tagajärjel tekkinud lõhe meie ning meie naabrite Soome ja Rootsi majanduse vahel.

See tähendab, et me käivitasime radikaalsed majandusreformid juba 1992. aastal ning need meenutasid mitmeski aspektis Saksamaa majandusreforme 1940-ndate aastate lõpul, mis toona said Saksa majandusime aluseks. Meie uus vana valuuta – kroon – muutus otsekohe vabalt konverteeritavaks ning on tänini jäänud stabiilseks, selle fikseeritud kurss Saksa margaga on 1:8 ning läbi marga on ta seotud nüüd kindlalt ka euroga.

Võtsime vastu seaduse, mis nõuab meie parlamendilt tasakaalustatud eelarve vastuvõtmist. See võib ajuti olla seotud raskustega, kuid on kahtlemata kehtestanud tugeva finantsdistsipliini. Samuti oleme kehtestanud universaalse käibemaksu ja ühtse määraga 26-protsendilise ettevõtte ja üksikisiku tulumaksu. Alates sellest aastast ei maksustata Eestis enam kasumi tekkimist, vaid kasumi välja võtmist.
See tähendab, et kasumit, mida te reinvesteerite ettevõtlusse, Eestis ei maksustata. Välismaalastel on võimalik ilma igasuguste piiranguteta omada ettevõtteid, repatrieerida kasumit ja omada maad.

Samuti oleme tugevalt tööd teinud, et avada oma tootjatele juurdepääs uutele turgudele. Võin täna teile uhkusega kinnitada, et Eesti kaubandusrežiim on üks liberaalsemaid terves maailmas. Meil puuduvad dotatsioonid ja praktiliselt ka tariifid. Eestil on toimivad vabakaubanduslepingud Euroopa Liidu, EFTA ja enamuse SRÜ riikidega. Eesti on Maailma Kaubandusorganisatsiooni liige. Eesti kaupade vabal turul on 600 miljonit tarbijat.

Kőik need sammud on ennast ära tasunud ning mul on hea meel, et meie püüdlused on leidnud kajastamist ka mitmetes mainekates rahvusvahelistes väljaannetes. Nii näiteks paigutas Heritage Foundation oma viimati avaldatud majandusliku vabaduse indeksis (Index of Economic Freedom) Eesti 161 riigi seas 14. kohale, ettepoole Saksamaast. Ka tőusis Eesti viimase UNDP Inimarengu Indeksi järgi esimesse s.o. kőrge arengutasemega riikide rühma.

Mis on siis need majanduslikud edusammud, millele ma viitasin.

Viimase 10 aasta jooksul oleme muutnud oma majandusstruktuuri enam-vähem võrreldavaks kaasaegsete Euroopa riikide omaga, kaks kolmandiku meie majandusest on seotud teenindussektoriga ja 25% tööstusega ning põllumajanduse osakaal on vähem kui 5%.

Meie kaubandussuhted Euroopa Liiduga on kiiresti kasvanud. 1990-ndate keskpaigas ootasid kõik, et kaubanduse keskmine aastakasv kahaneb varsti 5-10 protsendini, kuid meie kaubandus areneb endiselt kiiresti, näiteks aastail 1997-1999 kasvas meie eksport kokku 35%. Euroopa Liidu liikmesriikide osakaal suureneb üha, ning aasta 2000 teiseks kvartaliks oli Euroopa Liidu riikide osatähtsus meie ekspordis kasvanud 75%ni. Põhilised kaubaliigid on masinad ja seadmed, puidutooted, tekstiil ning toiduained.

Eestisse on tehtud otseseid välisinvesteeringuid kokku 5 miljardi DEM väärtuses. Viimase Maailma Investeeringuaruande järgi moodustas otseinvesteeringute kumulatiivne seis Eestis 1998. aastal 35,6 protsenti sisemajanduse koguproduktist, mis on kõrgeim arv mitte üksnes Kesk-ja Ida-Euroopas, vaid kaks korda suurem ka Euroopa Liidu keskmisest. See näitab, et Eesti tõmbab ligi investeeringuid. Eesti pole saadud teavet mitte üksnes oma majanduses kasutanud – oleme omakorda investeerinud ja edastanud oma kogemusi ka naaberriikidele. Näiteks on Eesti koos USA ja Saksamaaga olnud üks suurematest otseinvesteerijatest Lätis.

Täna on üks meie peamine ülesanne suurendada tootmisprotsessis loodavat lisaväärtust ja saada uuenduste kasutajast uuenduste välja mõtlejaks. Oleme vabastanud oma ettevõtjad ülearustest bürokraatiakammitsatest, ning selle tulemusena ei võistle me enam Kesk-Euroopa maadega koha pärast arengu avangardis, vaid oleme niisugustel elualadel nagu internetikasutuste hulk ühe inimese kohta jõudnud ette ka paljudest Euroopa Liidu maadest. Üks kolmandik eestlastest kasutab Internetti ning mobiiltelefoni kasutajate arv läheneb lauatelefoni kasutajate arvule. Üle 80% pangatehingutest tehakse juba elektrooniliste vahenditega. Sel suvel väitis Wall Street Journal, et Eesti Hansapank kuulub maailma kolme tehniliselt enim arenenud panga hulka.

Kui kaks-kolm aastat tagasi tootsime vaid mõnda mobiiltelefoni osa, siis täna valmistavad Nokia, Ericsson ja Siemens Tallinnas oma telefonide lõpp-produkti, mida võib tarnida otse kasutajale. Veel ühe hea näite võib tuua telekommunikatsiooni sektorist. Eesti on maailmas esikohal mobiili positsioneerimissüsteemi juurutamises, mille on välja töötanud 3 Eesti firmat. Seda tehnoloogiat võib kasutada nii kommertsteenuste pakkumisel kui ka tihedas koostöös päästeteenistustega. Eesti insenerid ja IT spetsialistid projekteerivad ka Brasiilia, Tansaania ja Tšehhi Vabariigi ning paljude teiste riikide mobiiltelefonivõrke.

Kaheksandal detsembril 1999 käivitas Euroopa Komisjon programmi 'eEuroopa – infoühiskond kõigile'. See programm sisaldab eesmärke, milleni Euroopa Liidu liikmesriigid peaksid jõudma aasta 2001 lõppedes:

 Kõikidel koolidel peab olema juurdepääs Internetile ja multimeedia allikad.

 Toetusteenused on kättesaadavad kõikidele õpetajale ja õpilastele.

 Juurdepääs Internetile/multimeediale avalikes keskustes muudetakse kättesaadavaks ka vähem arenenud piirkondades.

Mul on rõõm kinnitada, et meie oleme need eesmärgid juba saavutanud. Alustasime juba kolme aasta eest programmiga, mis pidi tooma internetiühenduse igasse Eesti kooli ja avalikesse internetipunktidesse üle kogu maa. Oleme loonud isegi vastava liiklusmärgi, mis näitab, kust avalikke internetipunkte leida võib. See kõik annab meile head võimalused olla mobiilse internetiühenduse arendamisel esirinnas. Need kaks projekti on juba saanud mitmeid auhindu Euroopas, ning USA Marylandi osariik on kaalunud eraldi liiklusmärgi väljatöötamist Eesti eeskujul.

Siinkohal võin ma tuua ka hea näite eesti-saksa suhetest. Palju aastaid on meid meie seadusandluse kaasajastamisel aidanud Saksa Rahvusvahelise Õigusalase Koostöö Ühing. Eriti oluline on olnud Äriseadustik. Täna võime uhked olla, et saame Saksamaale vastuteene osutada. Eesti Äriregistri infotehnoloogiline lahendus on äratanud Saksa poolel elavat huvi. Mõlema riigi justiitsministeeriumide vahelised kõnelused on peagi lõppemas ning Schleswig-Holsteini liidumaal võetakse peagi kasutusele esimene testversioon. Kui see osutub edukaks, võib juhtuda, et juba mõne aasta pärast toimib kogu Saksamaa äriregister meie infotehnoloogilise lahenduse baasil elektrooniliselt.

Kõik need tõsiasjad peaksid ilmselgelt näitama, et Eesti ei ole mitte üksnes õige koht oma raha paigutamiseks – pean silmas investeeringuid – vaid ka turg, mis ootab teie kaupa. Teie teel ei ole takistusi. Eesti ja Saksamaa on sõlminud üle 10 äritegevust soodustava lepingu, s.h. investeeringute soodustamise ja vastastikuse kaitse leping ning tulu ja kapitali topeltmaksustamise vältimise leping. Lisaks laienevad meievahelistele suhetele mitmed Eesti ja Euroopa Liidu vahel sõlmitud lepingud.

Kurvastusega pean ma tõdema, et Saksamaa seadusandliku, poliitilise, kultuurilise ja haridusliku toetuse kõrval on Saksmaa majandusjõudude osakaal kõigis meie muutuste protsessides jäänud suhteliselt tagasihoidlikuks.

Alles tänu viimaste aastate arengutele on Saksamaa tõusnud lõpuks soliidsele kolmandale kohale meie kaubanduspartnerite nimistus jäädes seni maha üksnes Soomest ja Rootsist. Meie kaupade eksport Saksamaale on käesolevaks aastaks võrreldes 1994.aastaga kolmekordistunud ning import Saksamaalt rohkem kui kahekordistunud. Mul on hea meel, et kõige kiirem areng on toimunud masinate ja seadmete, eriti elektroonikakaupade ekspordis.

Varasem tagasihoidlik koht kaubanduses on paljuski seotud investeeringute mahuga Eestisse. Saksamaa firmad ja eraisikud on paigutanud Eestisse 130 miljoni DM ulatuses otseseid välisinvesteeringuid, mis moodustab vaid 2,6% kõigist Eestisse tehtud otseinvesteeringutest. Tänaseks on registreeritud ca 250 Saksa osalusega Eesti firmat. Suurem osa investeeringuid on tehtud siiski väikese ja keskmise suurusega ettevõtete poolt, suurim üksikinvesteering Saksamaalt ulatub napilt 20 miljoni margani.

Loodan, et minu tänane esinemine ning meie visiidi ajal toimuvad seminarid Stuttgartis, Berliinis ja Fleesensees aitavad kaasa sellele, et Saksamaa taastaks oma ajaloos välja kujunenud olulised majanduspositsioonid Eestis. Kuigi meie peamised kaubandus- ja investeerimispartnerid on meie head naabrid Soome ja Rootsi, oleme ka meie huvitatud rohkem tasakaalustatud majandusest ning Euroopa Liidu juhtiva majandusriigi Saksamaa suurematest majandussidemetest Eestiga.

Kuid nagu te teate, ei soovi me üksnes kaubelda Euroopa Liidu riikidega. Soovime ka ise ELiga liituda – ja seda niipea, kui võimalik. Mida me ootame Saksamaalt ja teistelt praegustelt liikmesriikidelt on valmisolek kandidaatriike vastavalt nende valmisolekule ka vastu võtta. Mitte sellepärast, et meil on ühine ajalugu, ühine kultuuritaust, kuigi see on ju üldse laienemise aluseks, vaid sellepärast, et üks või teine riik on ka reaalselt suuteline Euroopa Liidu reegleid täitma. Laienemine peab ja saab – kui ta peab edukas olema – toimuma individuaalsuse printsiibi alusel, et 'wer fertig ist, kann rein'. Kantsler Schröder kuulub nende Euroopa poliitikute hulka, kes on korduvalt kinnitanud, et Euroopa Liit peab olema valmis (erweiterungsfähig) 2002. aasta lõpuks. See aga tähendab, et esimesed uued riigid võivad liituda EL-ga juba 2003. aastal. Ja kinnitan teile, et Eesti kuulub nende riikide hulka.

Laienemine iseenesest on ju kasulik. Mitte ainult poliitiliselt, vaid just nimelt majanduslikult. Sellest paraku tihti ei räägita, aga fakt on, et kasvavad majandused kandidaatriikides – mis kasvavad osaliselt tänu investeeringutele, mis on sinna EL liikmelisuse ootel tehtud – et need kasvavad majandused on tekitanud hulgaliselt uusi kliente praeguste liikmesriikide ettevõtetele. Lääne-Euroopa on teeninud selle arvelt, et Kesk-ja Ida-Euroopa areneb, niisamuti nagu meie oleme teeninud ekspordist Euroopa Liitu. Laienemine ON majanduslikult kasulik.

Eesti soovib aga ka tugevat Euroopa Liitu. Miks me muidu peaksime üldse tahtma liituda? Kui tahaksime vaid vabakaubandust, siis võiksime jääda praegusele suhete tasandile. Me soovime tugevat ja tegusat Euroopat, mis on suuteline vastama uue sajandi väljakutsetele.

Mu daamid ja härrad,

nimetasin oma kõne pealkirjas Eestis toimunud muudatusi majandusimeks. Usun, et nõustute, et muutus, kus 90% sõltuvus SRÜ riikidest on 10 aastaga asendunud 75-80% ulatuses EL-ga seotud väliskaubanduse ning otseinvesteeringute vooluga EL-st, on erakordne. Nii radikaalseid ümberkorraldusi nii lühikese ajaga pole enamik riike pidanud tegema. Saksamaa on neid väheseid riike, kellel on sarnane kogemus olemas ja seda kaks korda, nii II maailmasõja järgselt kui ka uute liidumaade ülesehitamisel pärast 'raudse eesriide' langemist. Usun, et mõistate paremini kui keegi teine, kui oluline on selliste muutuste ajal jõukate majanduste toetus ning investeeringud. Loodan, et minu tänane esinemine suutis veenda teid selles, et arvestades Saksamaa majanduspoliitilist positsiooni nii Euroopas kui terves maailmas ning ka Eesti viimaste aastate arenguid, on võimalik oluliselt suurendada Saksamaa osa Eesti edaspidises arengus teel Euroopa Liidu võrdväärseks liikmeks.

Ma tänan teid tähelepanu eest.