Vabariigi President olümpiavõitjatele 19. oktoobril 2000
19.10.2000

Erki Nool, Aleksei Budõlin, Indrek Pertelson - lubage teid kogu südamest tervitada ja õnnitleda.

Võistlused on selleks, et neist osa võtta. Aga võistlused on ka selleks, et neid võita. Võidab parem. Mul on hea meel, et teie olete olnud paremad.

Aleksei Budõlin ja Indrek Pertelson, pronksmedalimehed džuudos, küllap teie teate, et kui te sellega Austraalias olite hakkama saanud, sündis Eestis uus vanasõna:

Vaikimine kuld,
rääkimine hõbe,
maadlemine pronks.

Nagu vanasõnades ikka, on ka selles erinevaid mõtteid - uhkust teie üle ja tänu toredate saavutuste eest. Natuke ka kurbust, sest pronks oleks võinud olla hõbe ja hõbe kuld.

Siis tegi Sydneys kahe pika ja raske päeva jooksul oma mehetööd Erki Nool. Sealt tuli kuld, olümpiakuld.

Te jätkate hästi Eesti spordi traditsioone.

Sõidan varsti Saksamaale, ja viin sinna kaasa ka vana mälestuse 1936. aasta Berliini olümpiamängudest. Need on ainsad olümpiamängud, kus ma olen algusest lõpuni osalenud. Nagu te teate, töötas minu isa Berliinis Eesti saatkonnas olümpiaatašeena ja tema ülesandeks oli tagada, et Eesti olümpialastel oleks kõik hästi.

Ütlen teile kohe, et ühel hommikul aeti meid varem, kell seitse üles, sest Berliini olid tulnud kolm Viljandi poissi. Nad olid sõitnud süstaga mööda Pärnu jõge, Läänemerd ja Landwehri kanalit ja siis Spree jõge mööda meie saatkonna alla.

Kui hommikul kooli läksin, vaatasin ma seda süsta, mis oli seotud sinnasamasse Spree jõe kaldale, Eesti lipp küljes lehvimas. Koolist tagasi tulles märkasin, et süst oli lahti pääsenud, jõe vool oli õnneks aeglane ja süst ei olnud kaugele jõudnud. Jooksin siis kiiresti saatkonda ja sealt tagasi jooksime juba neljakesi ning saime süsta kätte.

Mäletan, et maadluse finaali ajal rõkkasid kõik eestlased üle saali, et 'Palusalu anna valu, Riigivanem kingib talu'. Praegu ei tahaks ma rääkida Berliini olümpiamängudest, vaid Sidney olümpiamängudest ja ka järgmistest olümpiamängudest.

Ja Erki, sina olid juba tubli 1995. aastal, kui rääkisid Kuku-raadios, et kuld ei ja hõbe ei tule, kui meie noored ei muuda oma harjumusi.

Läheme nüüd õue ja teeme ühise pildi 450 aastase tamme all.