Vabariigi President ESTO äriseminaril The Ontario Club, Torontos 10. juulil 2000
10.07.2000

Daamid ja härrad,

mul on heameel viibida tänasel hommikusöögil, mille siht on tutvustada teile kaubandus- ja investeerimisvõimalusi Eestis ja edendada ärisuhteid meie riikide vahel.

Selle seminari eesmärgiks on teadvustada teile, et 1,4 miljoni elanikuga Eesti asub otse Läänemere majandusruumi südames, mille kogu tarbijaskond ulatub kümnetesse miljonitesse. Eestist vaid 80 km põhja poole jääb Nokia kodumaa, meist idas asub üks Venemaa parema arengutasemega piirkond eesotsas Peterburiga, lõunasse jääb ühtse vabakaubanduslepingu all tegutsev Balti turg. Seda piirkonda iseloomustab Euroopa kiireim majanduskasv ning ärisidemete areng ja kõrge innovatiivsus infotehnoloogia- ja telekommunikatsiooniturul. Eesti asub tõepoolest otse selle piirkonna keskmes – nii geograafiliselt kui ka oma mõtteviisi poolest, mis on ehk olulisemgi.

Läbi möödunud aastakümne on Eestis olnud Kesk-Euroopa kõige kiiremini kasvav majandus. Mõistsime niipea, kui olime 1991. aastal taastanud oma iseseisvuse, et suudame vaid radikaalsete majandusreformide abil ületada viiskümmend aastat kestnud nõukogude okupatsiooni tagajärjel tekkinud lõhe meie ning meie naabrite Soome ja Rootsi majanduse vahel.

See tähendab, et me käivitasime radikaalsed majandusreformid juba 1992. aastal – hoolimata Rahvusvahelise Valuutafondi nõuannetest – ning need meenutasid mitmeski aspektis Saksamaa majandusreforme 1940-ndate aastate lõpul, mis toona said Saksa majandusime aluseks. Meie uus vana valuuta – kroon – muutus otsekohe vabalt konverteeritavaks ning on tänini jäänud stabiilseks, selle fikseeritud kurss Saksa margaga on 1:8. Paradoksaalne on tõsiasi, et IMF asus meie reformi teistele maadele eeskujuks seadma niipea, kui see oli osutunud edukaks.

Võtsime vastu seaduse, mis nõuab meie parlamendilt tasakaalustatud eelarve vastuvõtmist. See võib ajuti olla seotud raskustega, kuid on kahtlemata kehtestanud tugeva finantsdistsipliini. Samuti oleme kehtestanud universaalse käibemaksu ja ühtse määraga 26-protsendilise ettevõtte ja üksikisiku tulumaksu. Alates sellest aastast ei maksustata Eestis enam kasumi tekkimist, vaid kasumi välja võtmist.

See tähendab, et kasumit, mida te reinvesteerite ettevõtlusse, Eestis ei maksustata. Välismaalastel on võimalik ilma igasuguste piiranguteta omada ettevõtteid, repatrieerida kasumit ja omada maad.


Samuti oleme tugevalt tööd teinud, et avada oma tootjatele juurdepääs uutele turgudele. Võin täna teile uhkusega kinnitada, et Eesti kaubandusrežiim on üks liberaalsemaid terves maailmas. Meil puuduvad dotatsioonid ja praktiliselt ka tariifid. Eestil on toimivad vabakaubanduslepingud Euroopa Liidu, EFTA ja enamuse endiste Nõukogude Liidu riikidega. Eesti on Maailma Kaubandusorganisatsiooni liige. Eesti kaupade vabal turul on 600 miljonit tarbijat.

Kõik need sammud on ennast ära tasunud. Täna saab Eesti kõige suuremal määral investeeringuid kogu Kesk-Euroopas. Oleme vabastanud oma ettevõtjad ülearustest bürokraatiakammitsatest, ning selle tulemusena ei võistle me enam Kesk-Euroopa maadega koha pärast arengu avangardis, vaid oleme niisugustel elualadel nagu internetikasutuste hulk ühe inimese kohta jõudnud ette ka paljudest Euroopa Liidu maadest. Meie koolid on võrgus. Tegelikult toimub suurem osa Eesti pangatehingutest tänapäeval internetis.

Hiljuti mainis The Wall Street Journal maailma kolme tehniliselt kõige enamarenenud panga hulgas ka Eesti Hansapanka.

Daamid ja härrad,

mõne aasta pärast saab Eestist Euroopa Liidu liige. Oleme täna Euroopa Liidu liikmekspürgijate esimeses ringis. Meist saab elutähtis sõlmpunkt Euroopa ja Venemaa vahelisel kaubateel ning tegelikult on meil juba täna keskne roll Euroopa kõige dünaamilisemas majanduspiirkonnas, nimelt Läänemere regioonis.

Kõik need tõsiasjad peaksid ilmselgelt näitama, et Eesti ei ole mitte üksnes õige koht oma raha paigutamiseks – pean silmas investeeringuid – vaid ka turg, mis ootab teie kaupa. Teie teel ei ole takistusi. Juba 1995. aastast on kehtinud meievaheline äri ja kaubanduse leping. Samal aastal kirjutati alla tulu ja kapitali topeltmaksustamise vältimise ja maksudest hoidumise tõkestamise leping.

Kahjuks on Kanada osakaal meie väliskaubanduses senini olnud vaid 0,1 protsenti. Ka otseste välisinvesteeringute mahult on Kanada alles 26. kohal, olles investeerinud Eestisse vähem kui 3 miljonit kanada dollarit.

Loodan, et tänane ennelõuna annab teile vajalikku informatsiooni ning tekitab teis aktiivset huvi uurida lähemalt Eesti majandust ning teha sinna ka investeeringuid. Me oleme avatud.

Tänan teid, daamid ja härrad.