Vabariigi President Eesti-Tšehhi äriseminaril 30. mail 2000
30.05.2000

Mu daamid ja härrad,

mul on heameel viibida Eesti-Tšehhi äriseminaril.

Seminari eesmärk on luua uusi vastastikku kasulikke ärisuhteid. Need võivad puudutada traditsioonilisi majandusharusid – või hoopis täiesti uusi. Olete kuulnud kolme ettekannet: üks neist puudutas Eesti majanduslikku olukorda, teine ärikliimat ja maksusüsteemi, eriti uusi ärisõbralikke muutusi ning kolmas viimasel ajal meie telekommunikatsiooni ja infotehnoloogia sektoris toimunud arengut ja selle sektori tulevikuplaane.

Meie kahe riigi valitsused on loonud ärikeskkonna, mida saab kirjeldada ainult kui soodsat. Juba 1994. aastast on kehtinud meievaheline kaubanduse ja majandusliku koostöö leping. Samal aastal kirjutati alla ka investeeringute soodustamise ja vastastikuse kaitsmise lepingule ning tulu ja kapitali topeltmaksustamise vältimise ja maksupettuse vastu võitlemise konventsioonile. Kahepoolne vabakaubandusleping sõlmiti 1998. aastal. Mõlemad valitsused on näidanud üles huvi meie riikide vaheliste suhete süvendamise vastu suurendades meie Praha esinduse töötajate arvu teel ning avades Eestis Tšehhi Vabariigi Saatkonna mõne nädala eest. Kõik see peaks ka ärisektorile vajalikke võimalusi looma.

Lubage mul teile meelde tuletada Eestis toimuvate majanduslike reformide mõnigaid põhijooni:

Esiteks. Meie põhiseadus nõuab Riigikogult tasakaalustatud eelarve vastuvõtmist.

Teiseks. Meie rahasüsteem põhineb valuutakomiteel ja Eesti kroon on seotud Saksa margaga fikseeritud kursiga 8:1.

Kolmandaks. Eesti kaubandusrežiim on üks liberaalsemaid terves maailmas. Eestil on vabakaubanduslepingud Euroopa Liidu, EFTA ja enamuse endiste Nõukogude Liidu riikidega. Eesti on Maailma Kaubandusorganisatsiooni liige. Eesti kaupade vabal turul on 600 miljonit tarbijat.

Neljandaks. Eestil on universaalne käibemaks ja ühtse määraga 26 protsendiline ettevõtte ja üksikisiku tulumaks.

Viiendaks. Välismaalastel on võimalik ilma igasuguste piiranguteta omada ettevõtteid, repatrieerida kasumit ja omada maad. Rohkem kui üks kolmandik Eesti sisemajanduse koguproduktist tuleb erasektorist.

Nii Tšehhi Vabariik kui ka Eesti soovivad Euroopa Liidu liikmeks saada. Väliskaubanduse ja investeeringute kaudu oleme me juba seal: 75% Eesti väliskaubandusest on seotud Euroopa Liiduga, üle 80% kõigist Eestisse tehtud välismaistest otseinvesteeringutest pärinevad Euroopa Liidu liikmesriikidest. Samasugused proportsioonid iseloomustavad ka teie välismajandussuhteid. Minu arvates näitab see selgelt, millised on meie prioriteedid.

Peale 1998. aasta Venemaa kriisi hakkasid meie ettevõtted Kesk-Euroopast uusi turge otsima, nende hulka kuulub loomulikult ka Tšehhi Vabariik. Nii 1998. kui ka 1999. aastal kasvas Eesti eksport Tšehhisse üle 70%. Aga ikkagi impordime me teie riigist rohkem, kui oleme võimelised siia eksportima.

Maailmas on väga vähe asju, mida ei saa paremaks muuta. Tšehhi Vabariigi osa meie väliskaubanduses on kahjuks vähem kui 1% ja mõlemasuunaliste otseinvesteeringute maht jääb alla 1 miljoni Saksa marga.

Loodan, et tänased ettekanded sisaldasid teie jaoks vajalikku informatsiooni ja et lõuna ajal ning peale seda toimuvate diskussioonide abil saate te omavahelisi kontakte veelgi süvendada. Loodetavasti toob see kohtumine kasu mõlemale osapoolele.

Tänan teid, mu daamid ja härrad.