Vabariigi President seminaril ''Finantsteenused Eestis'' 7. märtsil 2000 Londonis
07.03.2000

Daamid ja härrad,

kuna teil on tänasel seminaril kahtlemata plaanis pühendada suurem osa ajast finantsteenuste üksikasjalikule arutelule, siis kavatsen pakkuda teile mõningast vaheldust ja rääkida Eesti olukorrast üldisemalt.

Mul on rõõm tõdeda, et Eestist on saanud igati normaalne Kesk-Euroopa riik. Liigagi hästi on mul meeles aeg, kus Eestit veel ei peetud tõsiseltvõetavaks Euroopa Liidu liikmekandidaadiks. Vähesed uskusid, et me oleme suutelised vabanema nõukogude mõttemallidest ning jääma vabaks oma suure naabri survest. Ometi oleme me sellega hakkama saanud ja ma olen selle üle tõesti ütlemata uhke.

Kümne aastaga on Eesti suutnud üles ehitada võrdlemisi kaasaegse majanduse, majanduse, milles soovivad osaleda mitmed Lääne äriühingud. Nagu igale internetiäriga kursis olevale eestlasele teada, ostis Esther Dyson hiljaaegu osaluse Eesti tööotsingute leheküljel. Põhjamaade pangad on ostnud kontrollaktsiapaki Eesti juhtivates pankades. Skandinaavlased tulevad miljonitena Eestisse, et osta meie teenuseid. Venelased transpordivad oma naftat läbi Eesti, kuna me oleme usaldusväärsed ja samas neile hästi tuntud.

Eesti majandus on paratamatult avatud majandus. Meie väikesevõitu siseturg võimaldab luksuslikku äraelamist üksnes nn. ''loodusliku monopoli'' ettevõtetele. Kõik teised võivad kasumit loota üksnes ekspordist - või kiduma jäädagi. Eesti on end kehtestanud ühe liberaalseima kaubandusrežiimina kogu maailmas. Kui võtta arvesse kõik Eesti vabakaubanduslepingud, siis on Eestis toodetud kaupadele olemas vaba turg rohkem kui 600 miljoni tarbijaga.

Eesti Panga andmetel võrdus meie eksport 1998. aastal 60 protsendiga sisemajanduse kogutoodangust, ning koos impordiga moodustas meie väliskaubandus SKP-st 125 protsenti. Teised majandused, kus kaubanduse maht ületab 100% SKP-st, on Singapur ja Hong Kong. Vastavalt ''The Economisti'' ''Pocket Europe in Figures'' oli meie nähtav kaubandus 1997. a. 78,37 protsenti. Igal juhul on meie kaubandus SKP-ga võrreldes Euroopa suurim.

Samal ajal oleme me hakanud avaramalt mõistma siseturu olemust. Pole just suur liialdus öelda, et meie tegelik siseturg on majanduslikult ütlemata paljutõotav ala - Läänemere rannik. Väljakujunenud ärisuhted Põhjamaade ja Loode-Venemaaga tähendavad Eestis põhinevale ärile 80 miljonit tarbijat. Ja need pole mitte tavalised 80 miljonit. Need tarbijad elavad Euroopa kõige kiiremini arenevatel kõige kaasaegsematel aladel. Soome ja Rootsi kõige arenenumad kõrgtehnoloogiakeskused võivad kiidelda sellega, et Venemaa loodusvarad on neil käe-jala juures. Ja Eesti asub selle kõige keskel.

Konkurents nende 80 miljoni tarbija südamete ja tengelpungade võitmise ümber on paratamatult karm. Äriühingud, kes valivad oma tegutsemisbaasiks Eesti, võidavad sellest mitmeti.

1. Meie maksusüsteem on kaunis oma lihtsuses. Käibemaks on meil kõigile 18 protsenti, tulumaks nii füüsilistele isikutele kui ettevõtetele ühtlaselt 26 protsenti. Ettevõttesse investeeritud kasum on ettevõtte tulumaksust vabastatud.

2. Välismaalastele ei ole Eesti seadnud mingeid piiranguid ettevõttes osalusele, kasumi väljaveole ega maaomandile.

3. Meie rahasüsteem on üles ehitatud valuutakomitee põhimõttel, Eesti kroon on suhtes 8:1 jäigalt seotud Saksa margaga. Selle tulemusena on meil 1992. aastast alates stabiilsed vahetuskursid ning inflatsioon väheneb pidevalt. Käesoleval aastal ei ületa see tõenäoliselt viit protsenti.

Kui vaatleme investeeringute struktuuri, siis näeme, et 30% välisinvesteeringutest on läinud tööstusesse, 22% rahandusse ning veel 23 % jaotusteenuste sektorisse. Kümme protsenti on saanud logistika ja telekommunikatsioonid. Sarnaseid proportsioone võib märgata Eesti sisemajanduse kogutoodangus. Põllumajandus annab sisemajanduse kogutoodangust 5 protsenti, tööstus 26 protsenti, teenindussfäär üle 20 protsendi ning logistika ja telekommunikatsioonid peaaegu 12 protsenti. Niisugune struktuur kõneleb majandusest, kus, nagu All Street Journali lugejaile hästi teada, 10 protsenti pangaklientidest kasutavad internetipanka. Ja siiski, kui välja arvata telekommunikatsioonid, mis jäävad tulusaks kuni monopoli likvideerimiseni kümne kuu pärast, on tegemist väikese kasumimääraga tööstustega.

Soomlastel on nende Nokia ja rootslatel nende Ericsson - kuigi suur osa nende telefonidest pannakse kokku Tallinnas. Sama tüüpi, kuid Eesti päritolu läbilöövate müügiartiklite arengu ergutamist pean ma oma üheks tähtsamaks ülesandeks.

Eesti on ja jääb välisinvestoritele väga sõbralikuks maaks. Eestlastele kuulub umbes 26,7 protsenti Tallinna börsinimekirjas olevate firmade aktsiatest, mis jätab kohalikud investeerijad teisele kohale rootslaste järel, kellele kuulub 38,4 protsenti. Suurbritannia osa on umbes 4,5 protsenti.

Lisaks rahale on Eestis teretulnud ka inimesed, kel on oskusteavet, kel on maailmaklassi juhioskused, rahvusvaheline haare ja kogu maailma hõlmavad ärisuhted. Et hoida Eestis neid, kes siia juba on tulnud, ning välismaalt veelgi jõude juurde haarata, on Eesti eesmärgiks ehitada suurepärane infrastruktuur hea infrastruktuuri asemele, mis meil juba olemas on. Eesti püüab teha veelgi rohkem, et austada seadusi ja reegleid, mis elu Eestis kõigi jaoks meeldivaks muudavad.

Kokkuvõtteks: Eesti on stabiilne ja kasvav majandus ning asub keset piirkonda, mille turg, kui arvestada ainult Skandinaaviamaid ja Loode-Venemaad, ulatub 80 miljoni tarbijani. Ning ühtlasi on Eestist saanud usaldusväärne kaubanduspartner ning dünaamilise arengu lipulaev selles regioonis. Hea ärivaistu ja strateegilise mõtlemisega ärimehed panevad oma ärile Eestis aluse just nüüd.

Daamid ja härrad, kui te kaalute Eestisse investeerimise võimalust, palun ma teil meeles pidada, mis ma täna siin rääkisin. Investeerimine Eesti tulevikku on kahtlemata märksa tulusam kui investeerimine Eesti minevikku.

Tänan teid.