Vabariigi President EBRD kohtumisel Londonis 7. märtsil 2000
07.03.2000

Daamid ja härrad,

EBRD tunneb Eestit palju paremini kui teised asutused Londoni City's. Seepärast ei ole mul mõtet laskuda üksikasjadesse. Sellegipoolest tahaksin tutvustada teile paari tähelepanekut, mis tunduvad mulle olulised.

Eesti on äsja läbinud majandusevolutsiooni esimese tsükli pärast oma iseseisvuse taastamist. See tsükkel kestis umbes tosin aastat – esimeste eraettevõtete esilekerkimisest kuni Skandinaavia kapitali võimsa sissetungini.

Mul on rõõm tõdeda, et Eestist on saanud igati normaalne Kesk-Euroopa riik. Liigagi hästi on mul meeles aeg, kus Eestit veel ei peetud tõsiseltvõetavaks Euroopa Liidu liikmekandidaadiks. Vähesed uskusid, et me oleme suutelised vabanema nõukogude mõttemallidest ning jääma vabaks oma suure naabri survest. Ometi oleme me sellega hakkama saanud ja ma olen selle üle ütlemata uhke.

Meie saavutused ulatuvad üle meie piiride. Märkan heameelega, et EBRD projektides osaleb üha rohkem eesti päritolu nõustajaid ja Eesti firmasid. See näitab, et Eestil on pakkuda nii kogemust, professionaalsust kui oskusi moderniseerimise osas, ja seda mitte ainult Eestis eneses, vaid ka teistes Kesk- ja Ida-Euroopa maades nagu näiteks Gruusia. Ma loodan ja olen kindel, et tulevikus suureneb meie panus veelgi.

Samuti võin ma siinkohal rõõmu ja uhkusega märkida, et tänavu septembris istub selles saalis oma kohale IFI juhatuse laua taga esimene eestlane kui Eesti, Islandi Ja Rootsiga tegelev direktor. Ma olen veendunud, et see Eesti esindaja annab oma aktiivse panuse selle institutsiooni edukasse töösse.

Kümne aastaga on Eesti suutnud üles ehitada võrdlemisi kaasaegse majanduse, majanduse, milles soovivad osaleda mitmed Lääne äriühingud. Põhjamaade pangad on ostnud kontrollpaki Eesti juhtivates pankades. Skandinaavlased tulevad miljonitena Eestisse, et osta meie teenuseid. Venelased transpordivad oma naftat läbi Eesti, kuna me oleme usaldusväärsed ja samas neile hästi tuntud. Eesti väike majandus on paratamatult avatud majandus. Kõik võivad kasumit loota üksnes ekspordist – või kiduma jäädagi. Eesti on end kehtestanud ühe liberaalseima kaubandusrežiimina kogu maailmas. Kui võtta arvesse kõik Eesti vabakaubanduslepingud, siis on Eestis toodetud kaupadele vaba olemas turg rohkem kui 600 miljoni tarbijaga.

Eesti Panga andmetel võrdus meie eksport 1998. aastal 60 protsendiga sisemajanduse kogutoodangust, ning koos impordiga moodustas meie väliskaubandus SKP-st 125 protsenti. Teised majandused, kus kaubanduse maht ületab 100% SKP-st, on Singapur ja Hong Kong. Vastavalt ''The Economisti'' ''Pocket Europe in Figures'' oli meie nähtav kaubandus 1997. a. 78,37 protsenti. Igal juhul on meie kaubandus SKP-ga võrreldes Euroopa suurim.

Nüüd, olles visandanud Eesti arengu esimese etapi ja kirjeldanud meie praegust olukorda, olen ma küllap juba tekitanud teis küsimuse meie teise arenguetapi kohta. See on küsimus, kas Eesti suudab hüppeliselt muutuda üldise arenguga pärivoolu ujuvast, pisut tüütust Euroopa väikemajandusest majanduseks, mis kõik teised seljataha jätab. Võib ka küsida, mida võiksid siin teha ja peaksid tegema rahvusvahelised finantsinstitutsioonid.

Ma ei ürita sellele küsimusele valmis vastust anda. Visandan vaid mõned küsimused, millele peaksid vastama spetsialistid.

Kui vaatleme investeeringute struktuuri, siis näeme, et 30% välisinvesteeringutest on läinud tööstusesse, 22% rahandusse ning veel 23 % jaotusteenuste sektorisse. Kümme protsenti on saanud logistika ja telekommunikatsioonid. Sarnaseid proportsioone võib märgata Eesti sisemajanduse kogutoodangus. Põllumajandus annab sisemajanduse kogutoodangust 5 protsenti, tööstus 26 protsenti, teenindussfäär üle 20 protsendi ning logistika ja telekommunikatsioonid peaaegu 12 protsenti.

Ja siiski, kui välja arvata telekommunikatsioonid, mis jäävad tulusaks kuni monopoli loovutamiseni kümne kuu pärast, on tegemist väikese kasumiga tööstustega. Teenuste ekspordil võib olla veel mõnevõrra laienemisruumi, kuid ealeski ei saa see olema nii tulus kui mõne revolutsioonilise toote väljalase. Soomlastel on nende Nokia ja rootslastel nende Ericsson – kuigi suur osa nende toodetest pannakse kokku Tallinnas. Sama tüüpi, kuid Eesti päritolu populaarsete müügiartiklite arengu ergutamist pean ma oma üheks tähtsamaks ülesandeks.

Ma mõistan, miks pangad väikestele projektidele alati suuri eelistavad. Ometi võib kümne miljoni dollari projektil olla väiksemas riigis suurem mõjujõud kui 100 miljoni dollari projektil mõnes suuremas riigis. Sellepärast, ning rääkides nii Eesti kui ka teiste väiksemate majanduste nimel, tahaksin ma teie panka üles kutsuda arvesse võtma ka oma tegevuse erinevat suhtelist mõjujõudu eri tegevusmaades, ning pöörama enam tähelepanu projektidele ja projektide väljatöötamisele väiksemates riikides.

Lisaks rahale on Eestis teretulnud ka inimesed, kel on oskusteavet, kel on maailmaklassi juhioskused, rahvusvaheline haare ja kogu maailma hõlmavad ärisuhted. Et hoida Eestis neid, kes siia juba on tulnud, ning välismaalt veelgi jõude juurde haarata, on Eesti eesmärgiks ehitada suurepärane infrastruktuur hea infrastruktuuri asemele, mis meil juba olemas on. Eesti püüab teha veelgi rohkem, et austada seadusi ja reegleid, mis elu Eestis kõigi jaoks meeldivaks muudavad.

Daamid ja härrad, Eesti on jätkuvalt toetanud EBRD arengut, ning me oleme kindlalt nõuks võtnud ka edaspidi toetada seda dünaamiliselt arenevat panka, kelle eesmärgiks on vastata nii tänastele kui homsetele väljakutsetele.