Vabariigi President Londoni linnapea vastuvõtul 27. veebruaril 1998
27.02.1998
On tähenduslik, et minu visiit Suurbritanniasse toimub ajal, mil Eestis tähistatakse 80 aasta möödumist meie riigi loomisest. Just Suurbritannia oli see riik, mis nii relva jõul kui paljudel muudel viisidel toetas meie võitlust iseseisvuse saavutamisel. Kui tulete Tallinnasse, on teil selle aja mälestusmärgina võimalus külastada allveelaeva Lembitu, mis on ehitatud neil aastatel briti laevaehitajate poolt Eesti rahvakorjandusel saadud rahadest. Iseseisvumisele järgnenud kahel aastakümnendil mängis Suurbritannia olulist rolli Eesti majanduse ülesehitamisel.
Peale Eesti taasiseseisvumist 1991. on Eesti ja Suurbritannia suhted arenenud jõudsalt ja seda kõigis eluvaldkondades haridusest riigikaitseni. Selle koostöö raames on Eesti saanud koduks paljudele Briti kodanikele, Suurbritannia kasvava kohalolu ilmekaks näiteks on Eestis tegutsevate Briti ärimeeste loodud mõjukas ning aktiivne survegrupi Briti-Eesti Ärifoorum (British-Estonian Business Forum).
Sel poolaastal on Eesti ja Suurbritannia suhetele värvi andmas Suurbritannia presidentuur Euroopa Liidus. Veidi rohkem kui kuu aja pärast algavad Eesti ja Euroopa Liidu läbirääkimised meie liitumise tingimuste üle Euroopa Liiduga. Läbirääkimistel tulevaste liikmesriikidega kerkib palju eri huvisid. Sellises olukorras on Suurbritannia otsustavus laienemise küsimustes äärmiselt tähtis selleks, et protsess ei kaotaks hoogu.
Loomulikult on läbirääkimised iseenesest tähtis protsess, kuid veelgi suuremat energiat nõuab Eesti astumisel Euroopa Liitu meie riigisisese elu ümberkorraldamine vastavalt Euroopa Liidus omaks võetud reeglitele.
Kindlasti kulub Eesti ühinemisele Euroopa Liiduga mõni aasta. Vaatamata sellele saab iga kompanii, mis töötab Eestis, tänu käivitunud harmoniseerumisprotsessile, järjest enam juhinduda neist reeglitest, mida ta on harjunud järgima töötades kodumaal või teistes Euroopa riikides. Me oleme saanud Suurbritannialt olulist tuge meie avaliku teenistuse ülesehitamisel. Eilsetel kohtumisel peaministri ja valitsuse liikmetega arutasime me seda, kuidas veelgi tugevama Briti abiga tõsta meie riigiaparaati Euroopa Liidu tasemel.
Eesti kutsumine liitumisläbirääkimistele Euroopa Liiduga tähendas ka seda, et Eestis majandust peetakse võimeliseks mõne aasta pärast edukalt konkureerima Euroopa Liidu siseses konkurentsis. Eesti majandus on viimastel aastatel arenenud kiiresti, ja ma ei hakkaks siinkohal kordama teile kindlasti teadaolevaid numbreid, meenutaksin vaid 9%-10% majanduskasvu eelmisel aastal. Üks Euroopa kõige enam erakätes olevatest majandustest töötab lihtsate, arusaadavate põhimõtete alusel. Majanduse avatus, tugev valuuta, suhteliselt madalad maksud, tasakaalustatud riigieelarve ja teised elemendid on kõigile arusaadavad. Ja ka selles on üks Eesti edu tagamaid. Mul on heameel märkida, et nii mõnigi kesk- ja ida-euroopa riik on tundnud siirast huvi Eesti majandusreformide kogemuse vastu.
Me oleme tulnud teie juurde täna siia mitte ainult huviga vaatama maailmakuulsat finantskeskust, vaid selleks, et rääkida ka koostööst. Ma ei kasuta mitte juhuslikult sõna koostöö. Oleme saanud teie asjatundjate ning ka äriringkondade käest olulist abi Tallinna kui finants- ja teenustekeskuse arengus.
Viimastest aastatest on meil võimalik tuua üha rohkem edukaid näiteid Eesti ja City firmade koostööst privatiseerimise ala, seda mitte ainult Eestis, vaid ka teistes Eestiga piirnevates riikides. Siin on meie firmade ja spetsialistide kogemused kokku sulatatud City kui globaalse finantskeskuse ressursside ja oskustega.
Usku tulevikku sisendab Eesti võime käia kaasa nõuetega, mida meile esitab praegu aset leidev ülemaailmne globaliseerumisprotsess ja infoühiskonnastumine. Nii nagu meie naabreid Põhjamaid iseloomustab ka Eestit orientatsioon kõige kaasaegsemale infotehnoloogiale, paindlikkus ja pragmatism. Näiteks siitsamast Londonist, oma hotellitoast võin ma Internet- panganduse võimalusi kasutades virtuaalselt teostada enamus vajalikest pangaoperatsioonidest Eestis.
Mu daamid ja härrad!
Tahaksin kogu eelneva kokkuvõtteks öelda: Euroopa Liitu astuv kiiresti arenev Eesti on loomulik partner Londoni Cityle kiiresti arenevas Läänemere piirkonnas.