Vabariigi Presidendi kõne OSCE tippkohtumisel Lissabonis 2. detsembril 1996
02.12.1996
Härra eesistuja, Ekstsellentsid, daamid ja härrad!
Lubage mul oma riigi nimel avaldada sügavaimat tänu ja imetlust hr Flavio Cotti'le ning kogu Šveitsi meeskonnale suurepärase töö eest, mida nad on teinud oma eesistujaks oleku perioodil. Šveitsi eesistumisperiood jääb meile meelde värske ja entusiastliku suhtumise poolest. OSCE areng on jätkunud ja Eesti on eriti rõõmus selle pärast, et OSCE on ühe oma tugevaima võimena jätkuvalt ilmutanud arenemisvõimet. Kuid peaksime olema ettevaatlikud, et elujõud ei muutuks kergluseks. Minu kodumaa usub, et meil on tarvis täielikumalt ja tulemusrikkamalt ära kasutada olemasolevaid vahendeid, mitte otsida endale uusi rakendusi, mida oleks raske tegelikkuses teostada. Härra eesistuja, mu daamid ja härrad, OSCE-d edasi arendades oleme aina lähenenud oma eesmärgi saavutamisele, milleks on Euroopa stabiilsus ja koostöö. Viimasel aastal on edasi liigutud suurte sammudega. Meie kandis on minu kodumaa ja tema suur naaber ning kaasvõitleja OSCE-s Venemaa jõudnud kokkuleppele omavahelise piiri küsimuses ja me arendame kahepoolseid suhteid vastastikuse usalduse õhkkonnas. Eesti ja Venemaa leiavad alati võimaluse rahumeelselt koos elada. Aga veelgi tähtsam kõigile, kes me siin oleme, on see, et nüüd on tekkinud püsiva rahu lootus Bosnias ja Hertsegoviinas, kus OSCE on saavutanud uue kvaliteedi ning tõestanud oma kasulikkust piirkondliku stabiliseerijana. Siit jõuame väga tähtsa järelduseni, nimelt et piirkondlik organisatsioon peaks keskenduma tööle, mida ta kõige paremini oskab. OSCE on see organisatsioon, mille ülesanne on konfliktide vältimine ja praktiline demokraatia ülesehitamine. Seda tulekski edasi arendada. Üheks heaks näiteks võiks saada OSCE esindaja koha loomine ajakirjandusvabaduse alal.
Härra eesistuja!
Et tegelda kõikehõlmavalt kõigi probleemidega, mis meie riikide ees seisavad, tuleb kasutada kõiki meie piirkondlikke organisatsioone. Näiteks Euroopa Nõukogu on asendamatu, kui on tarvis kuskil sisse viia inimõiguste normid ja jälgida nende täitmist. Läänemeremaade Nõukogu oleks parim foorum meie piirkonna keskkonnaprobleemide arutamiseks. Tööjaotus eri organisatsioonide vahel, mis oli üheks keskseks küsimuseks Šveitsi eesistumise ajal, on selleks ka meie riigi seisukohast. Eri organisatsioonidele ei tuleks anda kattuvaid ülesandeid. Ei ole hea, kui ühe organisatsiooni poolt lahendatud küsimus tõstetakse ikka ja jälle üles teise organisatsiooni poolt või kui ühe organisatsiooni poolt endale võetud ülesanded ei maksa teise silmis midagi. Niisugusel korral võib kõigi rahvusvaheliste organisatsioonide aluseks olevatest põhimõtetest kinnipidamine hääbuda oportunismiks ja konformismiks ja lõpuks hoopis mõtte minetada. Peame alati meeles pidama, et rahvusvahelised organisatsioonid, kes tunnustavad üksteise erinevaid võimeid, jaotavad omavahel ülesandeid, teevad tihedat koostööd ja tunnustavad üksteise järeldusi, -- et just niisugused organisatsioonid loovad tugeva riikidevahelise usalduse ja stabiilsuse võrgu. Siit on selge, et OSCE, kui tema püüdeks on stabiilsuse tugevdamine, peaks tervitama ja ergutama teiste organisatsioonide tööd selliste probleemide vallas, milleks nood paremini sobivad. Härra eesistuja! Kohe alguses, kui Helsingi protsess käivitus, leppisime kokku, et tegutseme konsensuse põhimõttel, mis saigi meie töö aluseks. Kui me nüüd arendamegi OSCE-d edasi, peaks tema olemus siiski samaks jääma. OSCE edasiarendamine on võimalik niikaua, kui me püsime samal alusel, millele ta rajati. Kui peaksime OSCE olemust muutma, saaks temast mingi uus organisatsioon ja meil tuleks tema olulise rolli täitmiseks leiutada midagi muud. Lubage mul siis paluda teilt konsensust, et meie edasisegi arengu aluseks jääks konsensus. Lõpetuseks tahaksin soovida kõike kõige paremat järgmisele eesistujale, välisminister Niels Helveg Petersenile ning Taani delegatsioonile.