Vabariigi President Eesti-Prantsusmaa äriseminaril Pariisis 30. augustil 2001
30.08.2001

Mu daamid ja härrad,

mul on heameel avada Eesti-Prantsusmaa äriseminar.

Kuu aega tagasi külastas president Chirac Eestit. Meil oli heameel, et Prantsuse presidenti saatis arvukas äridelegatsioon, kellel oli huvitavaid kohtumisi nii Eesti ettevõtjate kui ministeeriumide esindajatega. Loodan, et tänane seminar pakub samuti palju huvitavat ning kasulikku informatsiooni ja mõtteainet, kuidas edaspidi tihendada Eesti ja Prantsusmaa vahelisi kaubandus- ning investeerimissidemeid.

Eesti ja Prantsusmaa on läbi sajandite olnud aktiivsetes kaubandussuhetes. Eestlased tõid teravilja Prantsusmaale ning viisid siit vastu neid kaupu, mida Läänemere lõunakaldal polnud. Ka täna on meie kahe riigi valitsused loonud keskkonna, mis peaks ärisektorile piisavaid võimalusi looma. Aastast 1995 on kehtinud meievaheline kaubanduse ja majandusliku koostöö leping. Samal aastal jõustus ka investeeringute vastastikuse kaitsmise leping. Alla on kirjutatud topeltmaksustamise vältimise leping. Kahe riigi vahelisi kaubandussuhteid reguleerib juba 1995 aastast Eesti ja Euroopa Liidu vaheline vabakaubandusleping.

Eesti soovib saada Euroopa Liidu liikmeks. Väliskaubanduse ja investeeringute kaudu oleme juba seal: 75% Eesti väliskaubandusest on seotud Euroopa Liiduga, üle 80% kõigist Eestisse tehtud välismaistest otseinvesteeringutest pärinevad Euroopa Liidu liikmesriikidest. Minu arvates näitab see selgelt, millised on meie prioriteedid.

Kahjuks ei asu Eesti ikka veel Prantsusmaa kujutlusväljas. Eesti tundub prantslasele Soomest kaugemal. Sellest, ma arvan, on ka Prantsusmaa osa meie välismajandussuhetes tagasihoidlikum kui Eesti oleks loonud. Ma tunnistan mõrult, et Eesti omalt poolt ei ole endale avastanud prantsuse juhtivat osa Euroopas uue tehnoloogia loomisel. Elame illusioonis, et kõik uus tuleb Saksamaalt või Ühendriikidest. Selle tagajärjena on Eesti eksport Prantsusmaale ja import Prantsusmaalt viimase 8 aasta jooksul küll kümnekordistunud, kuid jääb meie kaubavahetuses alla 2 protsendi. Prantsusmaa on Eesti kaubanduspartnerite nimistus alles teises kümnes. Vägagi tagasihoidlik on ka Prantsusmaa otseinvesteeringute hulk Eestisse. Prantsuse firmad on küll viimastel aastatel osalenud aktiivselt mitmete Eesti infrastruktuuri ettevõtete erastamises, kuid käesoleva aasta keskpaigaks olid Prantsusmaa ettevõtjad paigutanud Eestisse otseseid välisinvesteeringuid siiski vähem kui 13 miljonit euro ulatuses, mis on vaid 0,4 protsenti kõigist sellistest investeeringutest.

Loodan, et tänased ettekanded sisaldavad teie jaoks vajalikku informatsiooni ning peale seda toimuvate diskussioonide abil saate te omavahelisi kontakte veelgi süvendada. Loodetavasti toob see kohtumine kasu mõlemale osapoolele.

Tänan teid, mu daamid ja härrad.