Vabariigi President Eesti Televisioonile 20.10.1992
20.10.1992

Eesti mehed ja naised,


mul on rõõm teile üle anda Rootsi kuninga, Rootsi peaministri Carl Bildti ja välisminister Margaretha af Ugglase parimad soovid seoses Presidendi ja Riigikogu tööleasumisega. Nädalapäevad varem korraldasin hüvastijätu õhtu oma hiljutistele kolleegidele, Helsingisse akrediteeritud suursaadikutele. Sellel sõidul kohtusin president Mauno Koivisto, peaminister Esko Aho ja välisminister Paavo Vayrysega. Nentisime Eesti ja Soome koostöö jätkuvat süvenemist majanduses ja Läänemere piirkonna julgeoleku tagamisel. Mõistagi ei jäänud kõrvale kultuurisuhted.

Võin liialdamata kinnitada, et kultuurisuhted Eesti ja Soome vahel ei ole kunagi varem olnud nii tihedad ja mitmekülgsed, nagu praegu. Nad on kahepoolsed ja mis mind eriti rõõmustab, mõlemal poolel on soovija tahet neid veelgi laiendada, - alates koolide, valdade ja seltside tasemest ja lõpetades kõige kõrgema riikliku tasemega.

Soomes hüvastijätukõnes oli mul võimalus teatada, et Poola on toetanud Eesti taotlust kandideerida Läänemeremaade Nõukogu järgmise eesistuja kohale. See tähendab aastapikkuse ettevalmistustöö koondumist Tallinna, vastutusrikas lisakoormust meie Välisministeeriumile, teiselt poolt aga Eestile oluliste küsimuste internatsionaliseerimist ja teatud tagatist, et neile ühiste jõupingutustega leitakse nõupidamislaua taga kõiki osapooli rahuldav lahendus.

Läänemeremaade Nõukogu juhtimist ning sellega liitumist arutasime eile ja täna hommikul ka oma rootsi ametivendadega. Rootsi valitsusliikmete ja Stockholmi eestlaste rõõm edukalt läbiviidud valimistest oli igal sammul nähtav ja tajutav ning on avanud uusi koostöövõimalusi stabiilsuse kindlustamiseks Läänemere piirkonnas. Rootsi pool tundis huvi vene vägede väljaviimise vastu Eestist; me arutasime Rootsi ekspertide osavõttu tuumareaktorite turvaliseks väljaviimiseks Paldiskist, Rootsi humanitaarabi tuumajäetmetest sünnitatud ohu vähendamiseks Sillamäel ning, ma eriti oluliseks pean, Rootsi investeeringuid Narva ja Kirde-Eesti tööstuspiirkonda. Ma arvan, et need on väga olulised sammud Eesti integreerumisel Euroopa majanduse ja julgeoleku süsteemiga ning loovad omakorda soodsa eelduse nende küsimuste edukaks lahendamiseks, mis Eesti ja Vene Föderatsiooni vahelistel läbirääkimistel seni lahendust ei ole leidnud. Eesti võlgneb peaminister Carl Bildtile siirast tänu meie inimõiguste ja kodanikuõiguste poliitika objektiivse tutvustamise eest Euroopa Nõukogus Strasbourg`is. Mul on hea meel, et peaminister Carl Bildt võttis vastu kutse kõige lähematel päevadel külastada Tallinnat.

Minu abikaasal ja minul oli meeldiv võimalus kohtuda kuningaga ja veel kord veenduda tema sügavas huvis Balti kultuuri ja ajaloo vastu. See ilmnes eriti meie avakõnedes Balti muusikale pühendatud festivalil.

Minu keskpäevase lahkumise Stockholmist põhjustas Tallinnast saabunud rõõmustav teade, et Riigikogu on vastu võtnud "Vabariigi Valituse seaduse". Selle seaduse kiires ellurakendamises näen esimest ja olulist sammu meie riigiaparaadi vähendamisel ning, mis veelgi olulisem, euroopalikuks muutmisel. "Kui Eesti tahab olla riik, peab ta õppima käituma nagu riik", on ütelnud üks mu sõpru. Eilne koalitsioonileping ja tänane seadus on soodne eeldus Eesti Vabariigi majanduse, poliitilise kultuuri ja rahvusvahelise asendi taastamisel, milleks vajame kõigi rahvuslike jõudude üksmeelt. Eelmine kord ütlesin teile: Euroopa jälgib meid. Möödunud nädalal, täna hommikul võisime selles veenduda.