26.Armuandmispalvete läbivaatamise korra kinnitamine

Käskkirjad

26.Armuandmispalvete läbivaatamise korra kinnitamine
03.12.1997

Avaldatud Riigi Teatajas 1997 I, 88, 1481.

Tulenevalt põhiseaduse 78. paragrahvi punktist 19 kinnitan juurdelisatud ''Armuandmispalvete läbivaatamise korra''.

2. Käskkiri avaldatakse Riigi Teatajas.

Lennart Meri

KINNITATUD
Vabariigi Presidendi
3. detsembri 1997
käskkirjaga nr. 26

ARMUANDMISPALVETE LÄBIVAATAMISE KORD

1. Eesti Vabariigi põhiseaduse 78. paragrahvi punkti 19 alusel Vabariigi President vabastab süüdimõistetuid nende palvel armuandmise korras karistuse kandmisest või kergendab karistust.

2. Vabariigi President vaatab läbi Eesti Vabariigi kohtute poolt kriminaalasjas süüdimõistetud isikute armuandmispalveid pärast süüdimõistva kohtuotsuse jõustumist.

Teiste riikide kohtute poolt karistatud Eesti Vabariigi kodanike armuandmispalveid vaatab Vabariigi President läbi juhul, kui see on ette nähtud riikidevahelise lepinguga ja kui süüdimõistetu kannab karistust Eesti Vabariigis.

3. Armuandmispalves sisalduvaid kaebusi kohtuotsuste seaduslikkuse ja põhjendatuse ning õiguskaitseorganite tegevuse peale Vabariigi President läbi ei vaata.

4. Armuandmispalvele lisatakse kohtuotsuse kinnitatud ärakiri (kui karistused on liidetud, siis ärakirjad kõigist kohtuotsustest) koos teatisega kohtuotsuse jõustumisest, süüdimõistetut iseloomustavad andmed ja teised dokumendid, millega tõendatakse armuandmispalves esiletoodud asjaolusid ja mis omavad tähtsust armuandmispalve läbivaatamisel. Vanglas karistust kandev süüdimõistetu esitab armuandmispalve vangla administratsiooni kaudu.

5. Vabariigi Presidendi Kantselei nõuab vajaduse korral asjaga tutvumiseks välja kohtu toimikuid ning armuandmise küsimuse läbivaatamiseks vajalikke andmeid riigi- ja omavalitsusasutustelt.

6. Armuandmispalve esitanud süüdimõistetu kohta avatakse Vabariigi Presidendi Kantseleis toimik, kuhu kogutakse kõik süüdimõistetu poolt esitatud armuandmispalved, nende menetlemisega seotud dokumendid ja toetusavaldused.

7. Enne Vabariigi Presidendile esitamist vaatab armuandmispalved läbi armuandmiskomisjon, mille koosseisu määrab Vabariigi President.

8. Armuandmispalve läbivaatamisel võetakse arvesse varasemat karistatust, toimepandud kuriteo raskust, selle toimepanemise viisi, karistusest ärakantud aega, süüdimõistetu iseloomustust, tema perekondlikku olukorda, tervislikku seisundit ja teisi asjaolusid.

Armuandmise eelduseks on asjaolu, et süüdimõistetu on oma süüd mõistnud ja kahetseb toimepandud kuritegu.

9. Armuandmiskomisjon kaalub igal üksikul juhul, kas on asjaolusid, mis armuandmist õigustavad ja teeb Vabariigi Presidendile ettepaneku vabastada süüdimõistetu vabadusekaotusliku karistuse kandmisest kas täielikult, osaliselt või tingimisi; vabastada nii põhi- kui lisakaristusena mõistetud teataval ametikohal töötamise või teatud tegevusalal tegutsemise õiguse äravõtmisest; või kergendada karistust, asendades surmanuhtluse eluaegse vabadusekaotusega; või jätta armuandmispalve rahuldamata.

Karistuse kandmisest tingimisi vabastamisel ei tohi katseaeg ületada 3 aastat. Kui katseaega pole määratud, loetakse katseajaks karistuse kandmata osa.

10. Armuandmiskomisjoni ettepanekud ja komisjoni liikmete eriarvamused protokollitakse ja esitatakse Vabariigi Presidendile koos armuandmispalvetega.

Komisjoni ettepanekud on soovituslikud ja ei kuulu avalikustamisele.

11. Armuandmise ja armuandmispalvete rahuldamata jätmise kohta teeb Vabariigi President otsuse, mis jõustub allakirjutamise päevale järgneval päeval ja avaldatakse vastavalt Riigi Teataja seadusele .

12. Vabariigi Presidendi Kantselei saadab väljavõtte armuandmise otsusest selle jõustumise päeval täitmiseks ja süüdimõistetule teatavaks tegemiseks kohtuotsust täitvale asutusele ning teadmiseks süüdimõistva otsuse teinud kohtule.

13. Armuandmispalve rahuldamata jätmisest teatab Vabariigi Presidendi Kantselei süüdimõistetule. Vanglas karistust kandvale süüdimõistetule tehakse otsus teatavaks vangla administratsiooni kaudu.

14. Armuandmispalve rahuldamata jätmisel võib armuandmise küsimus samas kriminaalasjas uuesti läbivaatamisele tulla pärast aasta möödumist, arvates eelmise palve rahuldamata jätmisest. Enne selle tähtaja möödumist saabunud armuandmispalveid reeglina Vabariigi President läbi ei vaata ja need lisatakse toimikusse olemasolevatele materjalidele.

tagasi | käskkirjade arhiiv | avalehele