Avaldatud Riigi Teatajas 2001 Lisa, 82, 1118.


Jätan välja kuulutamata Riigikogus 6. juunil 2001 vastu võetud "Sotsiaalhoolekande seaduse muutmise seaduse".

"Sotsiaalhoolekande seaduse muutmise seaduse" § 12 punktiga 4 muudeti "Sotsiaalhoolekande seaduse" § 22 lõiget 3, mille alusel toimetulekutoetust määrab ja maksab valla- või linnavalitsus seadusega kehtestatud ulatuses, tingimustel ja korras valla- või linnaeelarvesse riigieelarvest ja riiklikest maksudest laekunud vahenditest. Seega on valla- ja linnavalitsusele pandud toimetulekutoetuse maksmise kohustus, mis vastavalt põhiseaduse § 28 lõikele 2 on riigi ülesanne. Riik peab garanteerima üldise sotsiaalse põhiõiguse - õiguse toetusele puuduse korral. Toimetulekutoetuse eesmärk ei ole eelarvetulude jaotamine elanike vahel, vaid eelarve tulude jaotamine puuduse all kannatavatele inimestele. Inimväärika elu tagamine kõikidele Eesti elanikele on põhiseaduse § 28 lg 2 järgi riigi ülesanne, mitte kohaliku elu küsimus.

Tulenevalt põhiseaduse § 154 lõikest 2 võib kohalikule omavalitsusele panna kohustusi ainult seaduse alusel või kokkuleppel kohaliku omavalitsusega. Seadusega kohalikule omavalitsusele pandud riiklike kohustustega seotud kulud kaetakse riigieelarvest, kuna nende ülesannete täimisega kohalik omavalitsus vähendab riigi koormust. Nimetatud põhiseaduse säte kindlustab, et kõikidele kohalikele omavalitsustele pandud riiklike ülesannete täitmist tuleb finatseerida riigieelarvest. Sama põhimõte on kehtestatud "Euroopa kohaliku omavalituse harta" (RT II 1994, 26, 95) artikkel 9 punktis 2. Selle alusel peavad kohalike võimuorganite rahalised vahendid olema vastavuses neile põhiseaduse ja seadusandlusega seatud kohustustega.

"Sotsiaalhoolekande seaduse" § 22 lõige 3 muudetud kujul sätestab, et toimetulekutoetuse maksmine toimub riigieelarvest ja riiklikest maksudest laekunud vahenditest. Samas ei ole reguleeritud riigieelarvest vastavate sihtotstarbeliste summade kohalike omavalitsuste eelarvesse eraldamise kord ja selgelt välja toodud finantseerimise allikad. Riiklikest maksudest valla-või linnavalitsuse eelarvesse laekuv osa ei ole vaadeldav riiklike ülesannete täitmise eest makstava tasuna. See on kohalike omavalitsuste tulu, mis on vajalik neile oma põhiülesannete täitmiseks. Kehtestatud regulatsioon ei taga kohalikele omavalitsustele võrdseid võimalusi puudust kannatavate inimeste toetamiseks, kuna nende tulubaas sõltub eelkõige üksikisiku tulumaksu laekumistest, mis on kohalike omavalitsuste lõikes väga erinev. Sellega ei ole tagatud kõigi puudustkannatavate inimeste võrdne kohtlemine. Põhiseaduse § 12 aga keelab igasuguse diskrimineerimise.

Seaduse muudatus on samuti vastuolus "Valla-ja linnaeelarve ning riigieelarve vahekorra seaduse" (RT I 1995, 94, 1627; 1996, 87, 1542) §-ga 2, mille kohaselt rahalised vahendid riigieelarvest riiklike ülesannete täitmiseks eraldatakse kohalike omavalitsuse eelarvetele vaid toetusfondina ja sihtotstarbeliste eraldistena, mitte aga tulubaasi muutmise kaudu.

Eelneva põhjal pean vajalikuks 6. juunil 2001 vastu võetud "Sotsiaalhoolekande seaduse muutmise seadust" Riigikogus uuesti arutada ja otsustada ning viia see kooskõlla Eesti Vabariigi põhiseadusega.


Alus: Eesti Vabariigi põhiseaduse § 107.


Lennart Meri

tagasi | otsuste arhiiv | avalehele