Maakonnavisiidi teist päeva alustas president Meri Hiiu maavalitsuse hoonest Kärdla linnas. Maavalitsuses peetud kõnes meenutas president Meri oma Hiiumaa visiidi esimest päeva ja toimunud B7 kohtumist Saarnaki laiul. President tõdes, et saarel elamine on kallim kui mandril, mille tulemuseks on saarte tühjenemine. Saared aga peavad ise oma probleemidele lahendused ja õiged väljapääsud leidma.

Enne lahkumist tegi president Meri sissekande maakonna külalisteraamatusse: “Iga saar võib saada veel enam hiidlaste saareks. Selleks, kummaline küll, peab saar avanema suurele maailmale. Endassesulgumine hävitab saari, hävitab riike. Hoidke oma saart Euroopas, siis hakkab Euroopa hoidma ka Hiiumaad”, kirjutas president.

Seejärel liiguti edasi Hiiumaa teaduse-, hariduse- ja kultuurikeskusesse Tuuru, kus toimus hiidlaste ja president Meri mõttevahetus teemadel regionaalpoliitika ja haldusreform.

Tuuru tegevuse eesmärgiks on Hiiumaa sotsiaalse ja majandusliku arengu programmi ning projektide algatamine, juhtimine ning sellega seonduvate uuringute, arendustöö, vabahariduse ja täiendkoolituse korraldamine ja läbiviimine.

Vestlusringis osalesid: Hiiu maavanem Tiit Laja, Anton Kaljula ja Aivo Pere Pühalepa vallast, Hillar Eller ning Erki Tamm Kärdla linnast, Jaanus Enno ja Rein Urman Käina vallast, Kalev Kotkas ja Jüri Lauter Emmaste vallast, Reet Kokovkin ning Toomas Kokovkin Hiiu maavalitsusest, Agu Kohari Kõrgessaare vallast, Ruuben Post Biosfääri kaitseala juurest ning Aivi Telvik sihtasutusest Tuuru.

Lihtettekannetega esineti haldusreformist Hiiumaal ning biosfääri kaitseala tegevusest saarel. Ettekannetele järgnenud ühisel arutelul ütles president Meri, et tulevikku silmas pidades tuleks hakata senisest enam mõtlema globaalsemalt, seda ka Hiiumaal. Presidendi sõnutsi tuleks rohkem rääkida tootlike jõudude eelisarendamisest, mis looks aluse saare identiteedi säilimisele ning saare majanduslikule konkurentsile. President Meri ütles välja oma mõtte, mille kohaselt saared, nende hulgas ka Hiiumaa, peavad olema vähemalt ühe astme võrra moodsamad mandrist, see tagab inimeste püsimise saarel ja saare efektiivse arenguprogrammi ellurakendamise, oli president kindel. Oma sõnavõtus peatus president Meri ka Hiiumaa ja Saaremaa koostöö küsimustele, rõhutades seejuures selle olulist rolli saarte tuleviku kujundamisel. President avaldas veendumust, et kui Hiiumaa ja Saaremaa ühendaks oma jõu eesmärkide saavutamiseks ning murede lahendamiseks, saaksid sellest kasu mõlemad saared, mis ühtlasi aitaks parandada ka saarte elanike elukvaliteeti. Üksinda tegutsemiseks on nii Hiiumaa kui Saaremaa liialt väikesed, möönis president kohtumisel Tuurus.

Kava kohaselt suunduti edasi Lehtma sadamasse, et tutvuda sealse sadamaga ning ettevõttega Hiiu Kalur. President Meri ning teda saatvad ametnikud võttis ettevõtte Hiiu Kalur juhtkond vastu traaleril, kus ettevõtte juhatuse esimees Peeter Palu andis lühiülevaate firma struktuurist, tegevusvaldkondadest ning ettevõtte tulevikuplaanidest.

Peale töölõunasööki saare ettevõtjate ning turismiesindajatega sõitis president Hiiumaa kohtuhoonesse Kärdlas, kus president Meri nimetas ametisse kaks kohtunikku: Raivo Isakari Kohtla-Järve linnakohtu kohtunikuks ja Hannes Olevi Harju maakohtu kohtunikuks. Eelnevalt on president ametisse nimetanud 203 kohtunikku. Pidulikul tseremoonial viibis ka Riigikohtu esimees Rait Maruste.

Kohtunike ametissenimetamise tseremoonia läbiviimises Hiiumaal nägi president Meri Eesti püüdu end tsentraliseerida - Eesti Vabariik on kõikjal, kus elavad eesti kodanikud, olid president Meri sõnad.

Pealelõunal Hiiu raadiole antud intervjuus tõi president Meri välja seisukoha, et kui riik ei mõista saarte probleeme ja nende arendamise olulisust, on pelgalt aja küsimus, millal saared tühjaks jäävad. Presidendi arvates peaks nii Hiiumaal kui Saaremaal olema oma tootmisbaas, mis kõigepealt tagaks saarel isegi suurema ja nõudlikuma töö inimestele.

Vabariigi Presidendi sõnutsi on aga peamine siiski see, et riik ei saa endale lubada, et tema ühes osas, ja pealegi väga kaunis ja kuulsas, oleks elu märgatavalt kallim ja raskem kui mistahes teises riigi osas. Riik on tervik senikaua, kuni terviku all me mõistame seda, et iga Eesti Vabariigi kodanik teenib sama töö eest ühepalju, ütles president.

Oma raadiointervjuus nägi president praamiliiklust saare ja mandri vahel maanteepikendusena, mis peaks varem või hiljem kuuluma ühise nimetaja alla koos maanteega, mille korrastamiseks tuleb raha nii otsestest kui kaudsetest maksudest.

Päeva lõpus toimunud president Meri ja proua Helle Meri vastuvõtule Suuremõisa lossis, mida korraldasid Suuremõisa Põllumajandustehnikumi õpilased, kogunes hulgaliselt rahvast Hiiumaa erinevatest kohtadest. Esindatud olid väga erinevate valdkondade inimesed, kelle hulgas oli nii kooliõpetajaid, ettevõtjaid, kultuuritegelasi, talupidajaid. Enne lahkumist Vesigari tehti lossiõuel ühispilt.

President Meri ja proua Helle Meri maakonnavisiit Hiiumaale lõpeb neljapäeval, 28. augustil 1997.


Presidendi Kantselei infoteenistus
Kadriorus 28. augustil 1997

tagasi | ametlike teadete arhiiv | avalehele