Ametlikud teated
Otsing ametlikest teadetest
 
prinditav dokument

Ettekanne Vabariigi Presidendile tulenevalt k.a. 8. veebruari korraldusest
12.03.2001

Kaheksandal veebruaril käesoleval aastal sain Teilt kirjaliku korralduse, milles kohustasite mind uurima, kas ajalehtedes "Kesknädal" 7. veebruaril ning "Eesti Päevaleht" 8. veebruaril avaldatud informatsioon, mille kohaselt on laskeharjutustel või muudel harjutustel väidetavalt kasutatud märklauana Riigikogu liikme Edgar Savisaare pilti, vastab tõele.

Tulenevalt ajakirjanduses avaldatud andmetest, et sündmus olevat aset leidnud kaitseväe väeosa territooriumil ning kaitseväelaste juuresolekul, algatasin teenistusliku järelevalve menetluse. Menetluse eesmärgiks oli kontrollida:

1. Kas ajalehtedes "Kesknädal" 7. veebruaril ja "Eesti Päevaleht" 8. veebruaril avaldatud informatsioon vastab tõele.
2. Kas kaitseväelaste käitumine väidetava intsidendi ajal vastas kehtivatele õigusaktidele.

Teenistusliku järelevalve viis kaitseväe peainspektor major Einar Laigna läbi vastavuses kehtivatele õigusaktidele.

Teenistuslik järelevalve tuvastas järgmist:

13. mail 1999 külastas peaminister koos saatjakonnaga Kuperjanovi Üksik-jalaväepataljoni ja Kaitseväe Lahingukooli. Kaitseväe Lahingukooli 13.-14.mai 1999. aasta korrapidamise ööpäeva aruandesse tehtud sissekande kohaselt saabus peaminister koos saatjatega Kaitseväe Lahingukooli 13. mail kell 18.15. Peaministrit saatsid peaministri nõunik Jaan Tross, Koordinatsioonibüroo direktor Erik-Niiles Kross, Riigikogu liige ja Isamaaliidu Võru piirkonna juhatuse liige Jüri Kaver, Isamaaliidu Võru piirkonna juhatuse liige Meelis Munski, Võru maavanem Robert Lepikson ning peaministri turvameeskond (3 inimest). Kaitseväe Lahingukoolist siirdusid külalised sama päeva õhtul Nursipalu harjutusväljale, mis asub Lahingukoolist umbes 9 kilomeetrit läänes. Kaitseväelastest saatsid peaministrit Nursipalule Kuperjanovi Üksik-jalaväepataljoni ülem kapten Peeter Hoppe, Kuperjanovi Üksik-jalaväepataljoni tagalaülem kapten Jüri Nurme, Kuperjanovi Üksik-jalaväepataljoni relvurohvitser kapten Vaido Halliküla, Kaitseväe Lahingukooli ülem kapten Raivo Tamm, Kaitseliidu Võrumaa Maleva pealik kapten Aigar Liping ja Kaitseväe Lahingukooli ajateenijate reservohvitseride kursuse ülem lipnik Lauri Aavakivi ning korraldus- ja julgestustoimkond, kokku 12-14 inimest. Julgestustoimkonda kuulus kolm ajateenijat, kelle ülesandeks oli tagada laskmise ohutus. Korraldustoimkonda kuulus 3-4 isikut, kes valmistasid ette laskevälja territooriumil olevas punkris peaministri ja tema saatjate ööbimist ning lõkkeplatsi. Lahingukoolis tutvuti allohvitseridele ja reservohvitseridele antava väljaõppega ja Nursipalu harjutusväljal viidi läbi kolm erinevat laskeharjutust.

Nursipalu harjutusvälja külastamine ja laskeharjutuste läbiviimine oli Kaitseväe Lahingukooli ülema kapten Tammega suuliselt kooskõlastatud ning laskeharjutused olid korrakohaselt ette valmistatud. Peaministri ja tema saatjaskonna osavõtt sellest vastas kehtivale korrale.

Enne külaliste lahkumist Nursipalule viis Lahingukool harjutusväljale järgmised relvad:
1) kuus Kaitseväe Lahingukoolile kuuluvat automaat-relva GALIL AR;
2) üks Kaitseväe Lahingukoolile kuuluv kuulipilduja MG3;
3) üks Kuperjanovi Üksik-jalaväepataljonile kuuluv granaadipüss "Havai".

Kell 19.25 lahkus lahingukooli ülem kapten Tamm külalistega Lahingukoolist ning suundus Nursipalu harjutusväljale, kuhu saabuti kell 19.40-19.45.

Nursipalu harjutusväljal korraldas Kaitseväe Lahingukool järgmised laskeharjutused:
1) kell 19.50-20.15 lahingpaari patrull-laskmine. Läbiviijaks oli lipnik Aavakivi.
2) kell 20.15-20.30 granaadiheitja "Havai" demonstreerimine. Läbiviijaks oli granaadiheitja konstrueerija kapten Halliküla.
3) kell 20.35-21 tiirulaskmine- Kuulipilduja MG-3 näidislaskmise käigus demonstreeriti Kaitseväe Lahingukoolile kuuluvat "punatäpp" ehk holopoint sihikut. Tiirulaskmise läbiviijaks oli kapten Tamm.

Laskeharjutustel kasutusel olnud relvad väljastati 13. mail.1999.a saatelehega nr 65 lipnik Aavakivile kapten Tamme korraldusel. Lipnik Aavakivi võttis relvad relvalaost 13. mai pärastlõunal. Laskemoona väljastamise aluseks oli Kaitseväe Lahingukooli ülema 12.mai 1999.a käskkiri nr 165, mis kohustas laskemoonaladu väljastama lahingumoona seoses esitluse läbiviimisega. Nimetatud käskkirja kohaselt väljastati lipnik Aavakivile järgmine esitluseks vajalik lahingumoon:
padrunid 7,62*51mm M852 20 tk;
padrunid 5,56*45 M855 300 tk;
kuulipilduja MG-3 1tk;
automaat Galil AR – 6 tk;
Galil AR salved 12 tk;
puhastuspinalid 16 tk.
Kuna tegu oli esitlusega, võeti relvad relvalaost, kus hoitakse koosseisule nimeliselt kinnitamata relvi. Isikkoosseisule nimeliselt kinnitatud relvad paiknevad Lahingukooli relvaaidas.
Päike loojus 13. mail kell 20.30. Laskeharjutused lõppesid umbes kell 21. Teenistuslik järelvalve tuvastas, et laskeharjutused olid läbi viidud vastavuses kehtinud ohutustehnika eeskirjadele. Mingeid kõrvalekaldeid või erakorralisi sündmusi ei täheldatud. Pärast tiirulaskmise lõppemist kogus lipnik Aavakivi Kaitseväe Lahingukoolile kuuluvad JANTER-tüüpi märklauad ja relvad kokku ning sõitis tagasi Lahingukooli. Kuna ajavahemikus kella 21 ja 22 vahel ei olnud relvalaos enam teenindavat personali, pandi relvad relvaaita. Relvad puhastati ja hooldati relvaaidas järgmisel päeval, reedel 14. mail. Relvad viidi relvalattu tagasi 17.mail, mille kohta on märge saatelehel.

Lahingukoolis viibimise ajal näitas kapten Tamm külalistele talle kuuluvat pump-püssi Mossberg Military, kaliiber 12 ning tundis huvi, kas külalised soovivad pumppüssiga tutvuda. Saanud jaatava vastuse, võttis kapten Tamm relva Nursipalule kaasa.

Sileraudsed pumppüssid kaitseväe relvastusse ei kuulu. Kapten Tamme isiklik Mossberg Military on kantud Kaitseliidu Tallinna Maleva isiklike relvade registrisse.

Pärast kaitseväe Lahingukooli laskeharjutuste lõppemist, niisiis pärast kella 21 algas pumppüssi esitlus. Pumppüssi esitlus ei olnud korraldatud kaitseväelaste teenistuskohustuste raames. Selle läbiviimine oli osalejate eraalgatus. Enne demonstratsioonlaskmisi selgitas kapten Tamm ohutustehnika nõuded.

Pumppüssist tulistati 20-25 meetri distantsilt. Laskmiseks olid välja pandud vineerist märklauad, mis olid kinnitatud metallraamide külge. Tulistati 8 mm kartetśidega. Kuna kasutusel oli üks relv, lasti kordamööda. Laskmisel osalesid peaminister Laar, E.-N. Kross, J. Tross ja R. Lepikson. Kas J. Kaver või M. Munski või mõlemad koos laskmisel osalesid ei ole teenistuslik järelevalve tuvastanud. Kaitseväelased laskmises ei osalenud.

Pärast esimest laskude vooru, kus kasutati ära umbes kümme padrunit, siirdusid kõik laskmisest osavõtnud märklaudade juurde tulemusi vaatama.

Märklaudade juures võttis väidetavalt R. Lepikson taskust Riigikogu liikme E. Savisaare pildiga kutse ning kinnitas selle kleeperibaga märklaua külge. Seejärel tulistati teine laskude voor, sealhulgas ka Riigikogu liikme E. Savisaare pildiga kutse suunas. Laskjaid oli 4-5 isikut ning moona järel umbes 10 padrunit. Iga laskja tulistas 2-3 lasku. Pärast teise vooru tulistamise lõpetamist mindi taas märklaudade juurde tulemusi vaatama. R. Lepikson võttis märklaualt kutse ja pani oma taskusse.

Kaitseväelastest viibis laskmiskohast 20-25 meetrit eemal kapten Tamm, kes tulistamisel ei osalenud. Ülejäänud kaitseväelased - kapten Hoppe, kapten Halliküla ja kapten Nurme - viibisid 150 meetri kaugusel. Kapten Liping viibis Nursipalul kella 20 ja kella 21 vahel ning oli pumppüssist laskmise ajaks juba lahkunud. Ka Kaitseväe julgestustoimkond oli lahkunud umbes kell 21.10. Korraldustoimkonna liikmed, kes vastutasid ööbimise korraldamise eest, tiirus ei viibinud.

Nii kaitseväe laskeharjutused kui ka pumppüssist tulistamine olid läbi viidud vastavuses kehtivate ohutustehnika eeskirjadega. Alkoholi laskeharjutuste eel või ajal ei tarvitatud.

Kapten Tamm kandis kutse suunas tulistamisest suuliselt ette garnisoni ülema ülesandeid täitvale kapten Hoppele, kes esitas suulise ettekande Kaitsejõudude Peastaabi ülem kindralmajor Laaneotsale, kes käsitletaval ajavahemikul oli kaitseväe juhataja kohustes. Vabariigi Valitsuse 14.detsembri 1998.a määrusega nr 273 kinnitatud "Kaitseväe sisemäärustiku" punkti 112 alapunkti 2 järgi peab pataljoniülem ehk antud juhul Kaitseväe Lahingukooli ülem kapten Tamm igast erakorralisest vahejuhtumist ette kandma kõrgemalseisvale ülemale. Kindralmajor Laaneots võttis ettekande teadmiseks.

Teenistuslik järelevalve tuvastas järgmist:

1. Nursipalu õppeväljakul viidi 13. mail 1999 ajavahemikus 19.50 kuni 21 läbi korra kohaselt ettevalmistatud laskeharjutused. Laskeharjutused olid ette valmistatud Kaitseväe Lahingukooli poolt. Laskeharjutused viidi läbi vastavuses ohutustehnika eeskirjadele ja nõuetele. Mingeid kõrvalekaldeid või erakorralisi sündmusi ei täheldatud. Laskeharjutuste raames ühegi pildi pihta ei tulistatud. Kaitseväelased täitsid kehtivaid eeskirju ning määrustikke nõuetekohaselt.

2. Samal õhtupoolikul pärast Lahingukooli laskeharjutuste lõppu ajavahemikus 21.00 kuni 21.30 toimus Nursipalu õppeväljaku lasketiirus laskmine pumppüssist, mis ei kuulu kaitseväe relvastuse hulka. Tegemist oli omaalgatusliku laskeharjutusega. Laskjateks olid Mart Laar, Robert Lepikson, Eerik-Niiles Kross ja Jaan Tross. Laskmise käigus tulistati kutse suunas, millel oli kujutatud Riigikogu liige Edgar Savisaar.

3. Punktis 2 nimetatud laskmises ei osalenud ükski kaitseväelane.

4. Antud küsimuses puudub alus algatada kaitseväelaste suhtes distsiplinaarmenetlus ning selle raames teenistuslik juurdlus.




Tarmo Kõuts
Kontradmiral
Kaitseväe juhataja




Lisa: Nursipalu Laskevälja õiguslik seisund maikuus 1999



1. Kaitseministri 02.oktoobri 1996.a käskkirjaga nr 156 jäeti riigi omandisse Nursipalu linnaku maaüksus asukohaga Võru maakond, Rõuge vald, Nursi küla. Maaüksuse pindala on 99,34 ha ning maa sihtotstarve on riigikaitsemaa.
Seega oli 1999.aasta kevadel tegu riigivaraga vastavalt riigivaraseadusele. Nimetatud seaduse kohaselt on riigivara valitsejaks ministeerium. Reeglina määrab riigivara valitseja (Kaitseministeerium) volitatud asutuse, kelle valdusesse vara antakse. Järelevalve korraldamise käigus selgus, et Nursipalu linnaku osas polnud määratud volitatud asutust. Käesoleva aasta 26.veebruaril andis kaitseminister oma käskkirjaga nr 68 Kaitseväe Lahingukooli valdusesse Nursipalu linnaku maaüksuse ning volitas Kaitseväe Lahingukooli nimetatud vara valitsema.
2. Relvaseaduse paragrahvi 1 lõike 3 kohaselt kehtestab kaitsejõudude lasketiirudele ja laskepaikadele esitatavad nõuded ja kasutamise korra Vabariigi Valitsus või tema poolt volitatud minister määrusega.
Vabariigi Valitsus andis kaitseministrile vastavasisulise volituse oma 02.12.1997.a määrusega nr 235 "Relvaseaduse paragrahvi 1 lõike 3 rakendamine".
Maikuuks 1999 oli nimetatud volitusnormi alusel välja antud järgmised õigusaktid:
1) kaitseministri 02.12.1997.a määrus nr 12 "Kaitseministeeriumi valitsemisalas relvade ja laskemoona soetamise, hoidmise, edasitoimetamise ja kandmise kord";
2) Vabariigi Valitsuse 25.09.1998.a määrus nr 214 "Riikliku kaitsejõudude relvaregistri pidamise põhimäärus".
"Kaitsejõudude lasketiirudele ja laskepaikadele esitatavad nõuded ja kasutamise kord" on kinnitatud kaitseministri 21.03.2000.a määrusega nr 2.
Pärast nimetatud määruse vastuvõtmist kinnitas kaitseväe juhataja 2000.a mais oma käskkirjaga "Nursipalu harjutusvälja kasutuseeskirja".
Ohutustehnika eeskirjad, mis kehtestavad tingimused ja korra väljaõppe (s.h. laskeharjutuste) läbi viimiseks, on kinnitatud kaitseväe juhataja 30.01.1998.a käskkirjaga nr 37.

Niisiis kehtis maikuul 1999 Nursipalus ohutustehnika eeskiri, kuid ei kehtinud laskeväljade ja laskealade kasutamist reguleeriv normistik. Seetõttu lähtus Kaitseväe Lahingukool oma igapäevase õppetegevuses koolis väljatöötatud "Nursipalu harjutusvälja kasutuseeskirjast" ning kaitseväe juhataja kinnitatud ohutustehnika nõuetest. Lahingukooli eeskiri sätestas täpselt harjutusvälja elemendid ning nende kasutamise korra ning iga üksiku laskeharjutuse läbiviimise korra ja tingimused.

Nursipalu harjutusväli ei olnud aastal 1999 ega ole ka aastal 2001 suletud või valvatav territoorium. Tsiviilisikute viibimine Nursipalu harjutusväljal ja laskeharjutuste läbiviimine tsiviilisikute poolt ei ole määruste ega eeskirjadega keelatud.



Tallinn
12. märts 2001.a

 

tagasi | ametlike teadete arhiiv | avalehele

© 2001 Vabariigi Presidendi Kantselei
Telefon: 631 6202 | Faks: 631 6250 | sekretar@vpk.ee
Offizielle Nachrichten Press Releases Ametlikud teated Sisevisiidid Välisvisiidid