President Lennart Meri esines koos Läti presidendi Vaira Vīķe-Freiberga ja Leedu presidendi Valdas Adamkusega Davosi maailmamajanduse foorumi Balti sessioonil. Riigipead tegid sissejuhatuse Balti riikide koostöö olulisuse kohta ning vastasid foorumil osalejate küsimustele.

President Meri rääkis oma sissejuhatuses Läänemere ääres elavate eestlaste, lätlaste, leedulaste ja venelaste ajaloolistest, kultuurilistest, usulistest ja keelelistest erinevustest. "Kuid omavahelistest erinevustest sõltumata taastavad eestlased koos leedulaste, lätlaste, soomlaste, rootslaste ja teiste Läänemere ümber elavate rahvastega, loodetavasti ka koos venelastega, Läänemere ümber ajalooliselt olemas olnud ühtset majandusruumi," rääkis Meri.
Eesti on ikka pidanud Läänemerd Põhjala Vahemereks, kus piirkonnad teineteise majandusarengut on toetanud. 45 aastat diktatuurirežiimi Läänemere ida- ja lõunakaldal ei ole vähendanud ajaloolist mälu koostöö ja kaubavahetuse tähtsusest. Eestlased on kaubelnud ja kauplevad edasi ida, lääne-, lõuna ja põhjanaabritega nii enne kui ka pärast Hansa-aegu, rääkis president Meri ja avaldas lootust, et selle koostööga on liitujaid.

Meri sõnul tõestab Eesti areng piirkondliku koostöö olulisust.

Turistid on Eestisse hakanud tagasi tulema, mullu käis veidi enam kui miljoni elanikuga Eestis kuus miljonit turisti, enamik neist naabermaadest. Saksamaad oleks elanike arvu arvestades võinud külastada 480 miljonit turisti, lisas Meri. President rääkis, et viie aastaga on meie sadamate kaubakäive suurenenud 150%.

President kinnitas, et Eesti on kiirustamas. Tema sõnul võib Eestit aastal 2001 võrrelda Saksamaaga aastal 1960, arvestades, et Eesti pidi majanduse ülesehitust alustama nullist. Nüüd on kogu riigis mobiilside levi ja enamik koole suhtleb elektronpostitsi mõne kooliga kas Šveitsis või Indoneesias ja internetiühendusi on rohkem kui mõnes Euroopa Liidu liikmesriigis. Eesti ei arene kiiresti sportlikust hasardist, vaid vajadusest teha tagasi need 45 okupatsiooniaastat, mis meid teiste riikide arenguastmest lahutasid, rõhutas president Meri.

"Ajakiri The Economist ennustab meile majanduskasvuks 6% ning olen veendunud, et kui me lähiaastail liitume Euroopa Liiduga, toob Eesti Euroopa Liitu oma dünaamilisuse kaasa," ütles Meri. Lisaks kaubavahetusele, mis Eestil 70% on Euroopa Liiduga, on olulised kultuuri ja rahvakultuurisuhted, teadlaste, kirjanike, kunstnike, kooride suhted, mis rahvaid teineteisele lähemale toovad. Oluline on ka soome-ugri koostöö, kus Eesti koos Soome ja Ungariga toetab oma hõimurahvaid ka ida pool Uraali mägesid.

"Juured on tuleviku kujundamisel olulised, nende abil säilitame maailma globaliseerumisel ja ühtlustumisel nii vajalikke rahvuslikke erinevusi," ütles president Meri.

President Meri sõnul peab Eesti majandusedu kõrval senisest enam pöörama tähelepanu ühiskonna arenguküsimustele, et kõik Eesti elanikud saaksid edust ja edukusest osa.

Eesti, Läti ja Leedu riigipea osavõtul toimunud diskussioonis olid jutuks ka Venemaa tuleviku küsimused, eelkõige Venemaa eri piirkondade areng ja otsesuhted Venemaa eri piirkondadega. Eesti peab oluliseks koostööd lähinaabritega Peterburi ja Pihkva ümbruses, oluline on Venemaa kaupade transiit läbi Balti riikide sadamate. Presidendi sõnul on üks tulevikumõtteid veetee loomine Soome lahest Peipsi järve kaudu Tartuni.

Davosis kohtus president Meri ka Euroopa Liidu laienemisvoliniku Günther Verheugeniga, Šveitsi presidendi Moritz Leuenbergeri ja filantroop George Sorosega, arutusel olid maailmamajanduse ja -poliitilised küsimused.

President osales Jaapani peaministri Yoshiro Mori pakutud lõunasöögil, kus muuhulgas arutati ka Eesti–Jaapani suhteid.

Kohtumisel Jaapani Väliskaubanduse Organisatsiooni juhi Noboru Hatakeyamaga kiitis president heaks septembris Jaapanis toimuva Balti riike tutvustava majandusnäituse idee.

President Lennart Meri naaseb Tallinna pühapäeval.

Presidendi kantselei pressiteenistus
Kadriorus 27. jaanuaril 2001

tagasi | ametlike teadete arhiiv | avalehele