Läti, Eesti ja Leedu president kohtusid traditsiooniliselt täna Riias, et arutada välispoliitika küsimusi nagu Euroopa Liidu ja NATO laienemine ja USA-Balti partnerlus ning ka regionaalsesse ja trilateraalsesse koostöösse puutuvat.

Euroopa Liidu laienemist käsitledes tunnustasid presidendid Nizzas toimunud institutsiooniliste reformidele pühendatud valitsustevahelise konverentsi edukaid lõpptulemusi ning tõstsid selles osas esile Prantsusmaa kui eesistujamaa panust.

Presidendid avaldasid lootust, et Läti, Eesti ja Leedu osalevad järgmistel Euroopa Parlamendi valimistel aastal 2004.

Presidendid tervitasid Euroopa Liidu initsiatiivi julgustada järgnevate Rootsi ja Belgia eesistumisperioodide jooksul sügavamat ja laialdasemat arutelu Euroopa Liidu tulevase arengu teemadel, kaasates sellesse ka kandidaatriike. Presidendid väljendasid oma toetust otsusele kutsuda kandidaatriigid, kes on liitumisläbirääkimised lõpule viinud, osalema 2004. aasta valitsustevahelisel konverentsil ning kaasata vaatlejatena need, kel läbirääkimised veel kestavad.

Presidendid kinnitasid taas Balti riikide ühist julgeolekueesmärki: NATO liikmelisust. Presidendid leppisid kokku teha koostööd saavutamaks NATO liikmete toetus Balti riikide NATOsse kutsumisele järgmisel tippkohtumisel.

Presidendid tõdesid üheksa NATOsse pürgiva riigi edukat koostööd, mis sai alguse Vilniuse konverentsil 19. mail 2000, ning tervitasid eelolevat üheksa peaministri kohtumist Bratislavas 2001. aasta mais ning kaitsevägede juhatajate kohtumist Riias juunis 2001.

Presidendid avaldasid heameelt seoses kolmepoolse kaitsekoostööga ning tunnustasid ühiste sõjaliste projektide tähtsust, mis suurendavad riiklikku kaitsevõimet ja tõhustavad euro-atlandi julgeolekut.

Presidendid märkisid ära Läti, Eesti, Leedu ning Ameerika Ühendriikide vahelise koostöö põhjapaneva arengu pärast Balti-USA harta allakirjutamist 1998. aastal. Presidendid kasutasid siinkohal võimalust toonitada, et nad hindavad praeguse administratsiooni silmapaistvat panust Balti-USA partnerlusharta väljatöötamisel ja elluviimisel.

Presidendid olid veendumusel, et Balti-USA partnerlusharta tugevdab USA sidemeid Balti regiooni ja Euroopaga, millel on otsustav tähtsus tervikliku ja vaba Euroopa ülesehitamisel.

Presidendid väljendasid oma kindlat otsust teha ühiste eesmärkide edendamisel nii Balti-USA harta tugevdamise raames kui ka üleatlandilises integratsiooniprotsessis koostööd president Bushi valitsusega. Nad tervitasid presidendiks valitud George W. Bushi pühendumust NATO jätkuvale laienemisele ja kandidaatriikide täielikule integreerimisele üleatlandilistesse majandus- poliitilistesse ja julgeolekuinstitutsioonidesse.

Presidendid rõhutasid konstruktiivse, ärimeheliku dialoogi tähtsust Venemaaga, mis põhineb ühistel arusaamadel heanaaberlike suhete praktilisest väärtusest euro-atlandi integratsiooni kontekstis.

Presidendid tervitasid hiljutist arengut Põhjamaade-Balti koostöös, milles on jõutud uuele tasemele – endine 3+5 raamistik on asendunud 8 riigi koostööga.

Presidendid avaldasid tunnustust Rootsi ''Balti riikide aasta'' initsiatiivile, mille raames on 2000. aasta jooksul ellu viidud mitmeid tõsiseid, tähtsaid ja edukaid projekte.

Presidendid otsustasid kohtuda järgmine kord Tallinnas, Eestis aastal 2001.

Loe lisaks:
Baltic Council of Ministers

tagasi | ametlike teadete arhiiv | avalehele