Vabariigi President saatis kogu Eesti rahva nimel 85. sünnipäeva puhul õnnitluse Tartu Ülikooli audoktorile prof. dr. Boris Meissnerile. President rõhutas õnnitluses, et Eesti iseseisvuse taastamise aluseks on olnud riigi õiguslik järjepidevus ning selle põhimõtte esitamine, kaitsmine ja poliitikute teadvusse viimine on olnud prof. Meissneri aastakümneid väldanud töö sisu.

Boris Meissner väitis oma töödes, et Eesti, Läti ja Leedu inkorporeerimine Nõukogude Liitu oli vägivallaakt Punaarmee sõjalisel jõul. Ühtlasi väitis ta, et Eesti, Läti ja Leedu taasiseseisvumine on reaalne. Boris Meissneri tegevust selles vallas tunnustasid paradoksaalsel kombel ka Nõukogude salateenistuse ametnikud, korraldades teda kompromiteerivate artiklite avaldamise Eesti NSV ja teiste Balti liiduvabariikide ajakirjanduses.

Vabariigi Presidendi ettepanekul korraldab Vabariigi Presidendi Kultuurirahastu õigusteaduslike tööde konkursi, mis käsitlevad Boris Meissneri töid Balti riikide õiguslikust järjepidevusest ja Balti riikide inkorporeerimise ebaseaduslikkusest.

Boris Meissneri elulugu

Boris Meissner sündis 10. augustil 1915 Pihkvas prokurör Artur Meissneri pojana. Lõpetas 1932. aastal Pärnu Kooliseltsi Saksa Era-Ühisgümnaasiumi, õppis 1932-1935 Tartu Ülikooli õigusteaduskonna majanduse osakonnas, mille lõpetas, ning 1935-1939 õigusteaduskonnas õigusteadust. Oli baltisaksa korporatsiooni Neobaltia liige. Lahkus 1939. aastal ümberasujana Saksamaale, õppis 1940. aastal Poseni (Poznań) ülikoolis õigusteadust ja oli samal aastal Poseni, hiljem Breslau (Wrocławi) ülikooli assistent. 1940-1945 oli Saksa armees. 1946-1953 õppis Hamburgi ülikoolis õigusteadust, 1955 kaitses samas doktoriväitekirja teemal ''Die sowjetische Intervention im Baltikum und die völkerrechtliche Problematik der baltischen Frage''(Nõukogude Liidu interventsioon Baltikumi ja Balti küsimuse rahvusvahelis-õiguslik problemaatika). Oli 1946-1953 Hamburgi ülikooli rahvusvahelise õiguse ja välismaade õiguse uurimise asutuse idaõiguse referent, 1953-1956 ja 1958-1959 Saksa Välisministeeriumi ametnik, 1956-1958 Saksa Moskva saatkonna nõunik. Ka pärast välisteenistusest lahkumist nõustas Boris Meissner Saksamaa Välisministeeriumi Nõukogude Liidu ja Balti riikidega seotud küsimustes. 1959-1964 oli Boris Meissner Kieli ülikooli korraline professor, 1964-1985 Kölni ülikooli professor ja idaõiguse instituudi direktor. Elab Kölnis.

Boris Meissner on Saksa Ida-Euroopa Uurimise Seltsi auliige, Reini-Vestfaali Teaduste Akadeemia, Balti Ajaloo Komisjoni ja paljude teiste teadusühingute liige. 1993. aastast kuulub ta ka Balti Ülikoolide ja Akadeemiate Sõprade Seltsi.

Boris Meissner on Saksamaa Liitvabariigi 1. järgu Teeneteristi (1979), Rootsi Põhjatähe Ordeni 1. klassi (1977), Saksamaa Liitvabariigi Suure Teeneteristi (1985), Eesti Vabariigi Maarjamaa Risti 1. klassi ordeni ja teiste teenetemärkide kavaler.

Valiti 1996. aastal Tartu Ülikooli õigusteaduse audoktoriks.

Boriss Meissner on avaldanud 69 raamatut ja 400 artiklit. Tema Eesti jaoks kõige olulisem töö on ''Die Sowjetunion, die baltischen Staaten und das Völkerrecht'' (1956), milles ta põhjendab rahvusvahelis- õiguslikult Eesti okupeerimise ebaseaduslikkust Nõukogude Liidu poolt. 1995. aastal, Boris Meissneri 80. juubeliks, ilmus artiklite kogumik ''Die baltischen Staaten im Weltpolitischen und völkerrechtlichen Wandel. Beiträge 1954–1994''.


Presidendi kantselei pressiteenistus
Kadriorus 9. augustil 2000

tagasi | ametlike teadete arhiiv | avalehele