Oma tänases kõnes saksa ärimeestele kirjeldas Venemaa president Vladimir Putin Balti riikide soovi ühineda NATOga kui ohtu Venemaa julgeolekule, mis võib arvatavalt destabiliseerida olukorda nii Euroopas kui kogu maailmas.

President Lennart Meri kommenteeris president Putini avaldust enne lahkumist Washingtonist, Columbia ringkonnast, kus ta oli viibinud kolmepäevasel visiidil ning ütles, et NATO ajalugu tõestab, et Allianss on suurendanud nii oma liikmesmaade kui ka oma naabermaade stabiilsust. Samuti on oluline märkida, sõnas president Meri, et tegemist ei ole mitte NATO laienemisega Venemaa piirideni, vaid üheksa suveräänse põhja-lõuna suunal asetseva riigiga, kes on väljendanud oma otsust liituda selle organsiatsiooniga, mille väärtushinnanguid nad jagavad.

Kahjuks ignoreerib hr. Putini avaldus üht OSCE aluspõhimõtteist, millele on alla kirjutanud ka Venemaa: igal riigil on enesestmõistetav õigus valida ise oma julgeolekumeetmeid, kaasa arvatud seda, missuguste organisatsioonidega ta ühineb. Nii ei ole keegi kunagi kahtluse alla seadnud näiteks Venemaa ja Valgevene õigust moodustada julgeolekuliit.

President Meri väljendas üllatust president Putini avalduses kajastunud mure üle, et Balti riike võib pidada ohuks nende naabermaadele või ebastabiilsuse allikaks regioonis. Kogu viimase aastakümne jooksul on nad tõestanud vastupidist, olles demokraatia ja majandusedu eeskujuks. Need riigid on suurendanud koostööd ja julgeolekut Euroopas.

President Meri külastas Washingtoni, Columbia ringkonda, et tunnustada Ühendriikide kindlat toetust Balti riikide vabadusele ning tähistada Ameerika Ühendriikide mittetunnustamispoliitika 60. aastapäeva – Ameerika Ühendriigid ei tunnustanud kunagi Balti riikide vägivaldset inkorporeerimist Nõukogude Liitu 1940. aastal.


Presidendi kantselei pressiteenistus
Kadriorus 15. juunil 2000

tagasi | ametlike teadete arhiiv | avalehele