Ettekandega esinesid akadeemik Jüri Engelbrecht ja teadlane Rein Raud. Külaliste hulgas oli ka haridusminister Tõnis Lukas.

Akadeemik Engelbrecht visandas maailma ja Eesti teaduse viimaste aastate arengu skeemi, peatudes ka teaduse suutlikkuse piiridel. Teaduse rahastamisest rääkides nentis akadeemik Engelbrecht, et Eesti teadus- ja arendustegevuse finantseerimise mahud on väikesed nii suhteliselt kui absoluutselt. Finantseerimise riiklik osa, selgus andmetest, on enamikes maades mahuliselt ligikaudu võrdne. Arenenud tööstusriigid aga edestavad märkimisväärselt muid riike eraettevõtete poolt teadusesse ja arendusse paigutatud summade poolest.

Akadeemik Engelbrecht pidas kokkuvõttes vajalikuks tõhusamalt tööle panna peaministri juures asuv Teadus- ja Arendusnõukogu, vajaduse korral seada viimase funktsioneerimine uutele alustele.

Rein Raud süvenes Eesti legitiimsuse diskursusse. Viimane otsib lühidalt öeldes vastust küsimusele, mida on vaja selleks, et eestlane tunneks vajadust olla just nimelt eestlane ja elada just nimelt Eestis. Ettekandest jäi kõlama mõte, et kitsalt kildkondlikel kaalutlustel astutud sammud õõnestavad Eesti Vabariigi legitiimsust eestlaste seas.

Ettekannetele järgnes elav diskussioon. Haridusminister Lukas nentis, et Eestis on kõrghariduse finantseerimise osakaal sisemajanduse koguproduktist võrreldav meile eeskujuks olevate riikidega, iseasi, et sisemine jaotusskeem vajab korrastamist. Ka teaduse toetamine käib ülikoolide kaudu, mis on teadlaste kasvulava. Lukas märkis humanitaarteaduste suhteliselt suurt osakaalu Eestis, mis Rein Raua hinnangul on Eesti jaoks ka oluline, et aidata identiteeti hoida.

Viimase punktina arutati Eesti Panga vastust akadeemilise nõukogu kirjale. Eesti Pank viitas sellele, et Eesti ei saa tänu muutnud pangandustavadele üksüheselt korrata Soome Panga tegutsemist SITRA loomisel. Samuti ei ole Eesti Pangal selleks rahalisi vahendeid. Eesti Panga arvates peaks sarnase rahastamisskeemi loomisel keskne roll olema täita valitsusel. Samas oli Eesti Pank nõus igakülgselt rakendama oma vaimset potentsiaali Eesti arenguteede otsinguil.

Järgmine presidendi akadeemilise nõukogu istung toimub 11. mail. Endiselt on teemaks ''Eesti aastal 2015''. Kõne alla tulevad Eesti demograafilised suundumused Euroopa ühise tööjõuturu valguses.


Presidendi kantselei pressiteenistus
Kadriorus 17. veebruaril 2000

tagasi | ametlike teadete arhiiv | avalehele