Vabariigi Presidendi Rahvusvähemuste Ümarlaua laiendatud koosseis arutas täna rahvastikuministri kokku kutsutud etniliste vähemuste Eesti ühiskonda integratsiooni küsimustega tegeleva komisjoni koostatavat riikliku integratsioonikava ''Mitte-eestlaste integratsioon Eesti ühiskonda 2000-2007'' eelnõu. Programmi projekti tutvustas rahvastikuministri nõunik Tanel Mätlik.

Ümarlaua liikmed tegid projekti kohta märkusi ja sisulisi ettepanekuid. Tõdeti, et integratsiooniprogrammi eesmärke tuleb veelkord täpsustada. Ühelt poolt on selge, et integratsiooni eesmärk on ühtse riigi-identiteedi kujunemine eesti keele, kultuuri ja kodakondsuse baasil. Teisalt on vaja näha ette vähemuste keele, kultuuri ja identiteedi kaitse.

''Integratsioon ehk kohastumine on kahepoolne protsess, milleks on vaja nii eestlaste kui Eestimaa muulaste vastastikuseid jõupingutusi,'' ütles Vabariigi Presidendi esindaja ümarlaua juures Hagi Šein. Ümarlaud tõdes, et rahvus- ja vähemuspoliitika on sedavõrd oluline aine, mis nõuab laiemat avalikku dialoogi. Nii riik kui inimesed peaksid teadvustama, et integratsiooniprotsesside kaudu luuakse ühiskonna mudelit, millega tahame astuda täisõigusliku liikmena Europa Liitu. Ümarlaud moodustas töörühma, kes esitab rahvastikuministri büroole konkreetsed ettepanekud programmi täiendamiseks ja edasiarendamiseks.

Rahvusvähemuste kultuuritegevuse toetamise projektidest oli juttu Põhjamaade, ÜRO Arenguprogrammi ja Eesti valitsuse projektis ''Toetus riiklikule programmile mitte-eestlaste integreerimiseks Eesti ühiskonda''. Ümarlauas osalenud vähemusrahvuste kultuuriühenduste esindajate sõnul on tegemist uue positiivse initsiatiiviga rahvusvähemuste kultuuritegevuse sisuliseks ja rahaliseks toetamiseks.

Ümarlaud otsustas volitada Hagi Šeini pöörduma kultuuri- ning rahvastikuministri ning Riigikogu fraktsioonide ja komisjonide poole kirjaga, milles palutakse muuta senist kava vähendada kultuuriseltside toetust riigieelarves mulluselt 2 miljonilt kroonilt poole miljoni kroonini aastal 2000. Kui riik kõneleb põhimõttelisest toetusest rahvusvähemustele, ei tohi teise käega vähendada rahalist toetust rahvusvähemuste kultuuri- ja haridustegevuseks.

Ümarlaud moodustas ka komisjoni, mis analüüsiks koos rahvastikuministri bürooga ''Rahvusvähemuste kultuurautonoomia seadust'', sest 1993. aastal vastu võetud seadus ei tööta. Töörühm tahab põhjendada seaduse muutmise vajadust ning teha ettepanek seaduse regulatsioonivaldkonna laiendamise kohta. Hagi Šeini sõnul on sisuliselt jutt uue, rahvusvähemuste kaitset ja kultuurilise omavalitsuse erinevaid vorme sätestava seaduse loomise ideega.


Presidendi kantselei pressiteenistus
Kadriorus 12. novembril 1999

tagasi | ametlike teadete arhiiv | avalehele