Eesti Vabariigi president Lennart Meri ja Leedu Vabariigi president Valdas Adamkus andsid täna Leedu presidendi riigivisiidi puhul Tallinnas ühise pressikonverentsi.

President Meri kinnitusel on ühine ja solidaarne Balti poliitika praegu sama tähtis kui Balti keti ajal, siis kui Eesti, Läti ja Leedu oma sõltumatuse taastasid. ''Meid on kerge võtta üksikult, kuid kui me oleme koos, siis seda ei saa keegi teha,'' ütles president Meri.

Presidendi sõnul ei saa rääkida kolme Balti riigi suhetest kui spordivõistlusest. ''Küsimus ei ole selles, kes on esimesena finišis, vaid selles, mis tuleb pärast finišit,'' ütles president Meri. Tema sõnul on kõigi kolme riigi eesmärk stabiilne ja jõukas Euroopa. ''Balti riikide solidaarsus ei sünni hirmust või negatiivsetest kogemustest, vaid rahumeelsest teadmisest, et Eesti, Läti ja Leedu on euroopaliku kultuuriga riigid, kes on võitnud sellest, et elavad Kesk- ja Ida-Euroopa piirialal,'' ütles Eesti president. Tema sõnul on Venemaa tundmine kolmele Balti riigile kapital, mis heal meelel Euroopa Liidule ja NATOle edasi antakse.

President Meri rõhutas ajakirjanikele, et õige on kasutada õigeid geopoliitilisi väljendeid – Meri sõnul algab Ida-Euroopa Eesti idapiirist alates. Berliini müüri langemise ja Saksamaa pealinna Berliini naasmise järel on õige kasutada ka Soome, Eesti, Läti ja Leedu kohta väljendit Kesk-Euroopa. President Meri rõhutas, et see geopoliitiline määratlus ei tähista midagi ebameeldivat Ida-Euroopas asuva Venemaa kohta. Eesti presidendi sõnul jälgivad Eesti, Läti ja Leedu ausa kaastundega Venemaa demokraatlike jõudude pingutusi demokraatia ja turumajanduse etableerimise nimel. ''Balti riigid ei olnud kümme aastat tagasi Venemaa suhtes nii optimistlikud nagu lääneriigid ja ei ole praegu Venemaa suhtes nii pessimistlikud,'' ütles president Meri.

Rääkides Tšetšeeniast ütles president Meri, et seal, kus oleks olnud ainumõeldav poliitiline lahendus, on olukord kindralite meelevallas, kes taotlevad sõjalisi lahendusi. President Meri sõnul tunneb Eesti kaasa süütutele ohvritele. Eesti president avaldas lootust, et OSCE ja ÜRO võtavad senisest palju aktiivsemalt seisukoha olukorra kohta, kus kannatavad eeskätt süütud tsiviilisikud.


Presidendi kantselei pressiteenistus
Kadriorus 4. oktoobril 1999

tagasi | ametlike teadete arhiiv | avalehele