Eesti, Läti ja Leedu president kohtusid Tallinnas 18. veebruaril 1999, et arutada kolme riigi vahelisi suhteid ning kaaluda võimalusi koostöö intensiivistamiseks. Eelkõige keskendusid presidendid NATO laienemisele, pidades silmas Washingtoni tippkohtumist, samuti Balti kaitsekoostööle, Euroopa Liidu laienemisele, Balti koostööle energeetika valdkonnas, mis seab eesmärgiks integreerumise Põhjamaade energiaturuga, ning suhetele naaberriikidega. Kohtumise algul vaadati läbi eelmisel kolme Baltimaade presidendi kohtumisel vastuvõetud otsused.

Presidendid tõdesid heakskiitvalt, et Balti riikide kolmepoolne koostöö on teinud edusamme pärast nende viimast kohtumist Riias 1998. aastal. Presidendid tervitasid valitsuste initsiatiive infrastruktuuri projektide käivitamisel ning eelkõige majandus-, kaubandus- ja kaitsekoostöö arengut.

Presidendid väljendasid rahulolu tänase kaitsekoostööga kolme riigi vahel. Nad märkisid ära BALTBAT-i, BALTNET-i ja BALTRON-i projektide edu ning ühise Balti Kaitsekolledti ehk BALTDEFCOL-i eelseisva avamise Tartus, Eestis. Presidendid väljendasid veendumust, et edukas sõjaline koostöö kolme Balti riigi vahel ning nende aktiivne osalus NATO juhitavates rahuoperatsioonides näitavad nende kindlat otsust aidata kaasa rahvusvahelise julgeoleku ja stabiilsuse tagamisele ning luua tugev baas Balti riikide NATO-ga ühinemise taotlustele.

Presidendid olid ühisel seisukohal, et NATO tippkohtumine Washingtonis peab veel kord kinnitama NATO laienemise jätkumist ning näitama selgesti, et NATO laienemise järgmine ring hõlmab ka Baltimaid.

Samuti arutasid presidendid Euroopa Liidu laienemise küsimusi ning kinnitasid oma veendumust, et Läti ja Leedu kutsutakse sel aastal liitumisläbirääkimistele. Presidendid rõhutasid oma veendumust, et Euroopa Liidu laienemisprotsess võib ja peakski kulgema paralleelselt Euroopa Liidus aset leidvate sisemiste reformidega. Presidendid tervitasid Balti riikide kodanike peatset viisavabadust Schengeni maades kui olulist sammu inimeste vaba liikumise suunas, mis kiirendab Balti riikide integreerumist Euroopa Liitu.

Euroopa Liidu kontekstis leidsid presidendid ühiselt, et Põhja Dimensiooni initsiatiiv loob hea aluse koostöö laiendamiseks Balti regioonis, nagu ka koostööks laieneva Euroopa Liidu ning Loode-Venemaa piirkondade vahel

Samuti tõdesid presidendid, et liberaalse ja konkurentsivõimelise Balti energiaturu jätkuv areng, mis kasutab tõhusalt regiooni olemasolevat potentsiaali, on eluliselt tähtis Balti riikide seisukohalt olulisel ühinemisel Põhjamaade energiaturuga.

Samuti arutasid presidendid kahepoolseid suhteid naabermaadega. Nad rõhutasid oma järjekindlat püüdu usalduse ja vastastikuse mõistmise loomisele regioonis. Samuti selgitasid presidendid suhete arengut Venemaaga ning väljendasid lootust, et allakirjutamata piirilepingud võimalikult lühikese viivitusega alla kirjutatakse ja/või ratifitseeritakse.


Presidendi Kantselei pressiteenistus
Kadriorus, 18. veebruaril 1999

tagasi | ametlike teadete arhiiv | avalehele