Eesti Vabariigi presidendi Lennart Meri kokku kutsutud Rahvusvaheline Inimsusvastaste Kuritegude Uurimise Komisjon pidas oma esimese istungjärgu 26.-27. jaanuaril Tallinnas. Istungjärgul osalesid komisjoni esimees minister Max Jakobson, Uffe Ellemann-Jensen, Paul Goble, Nicholas Lane, Arseni Roginski ja vabahärra Wolfgang von Stetten.

Istungjärgu avas president Lennart Meri, kes esitas oma nägemuse komisjoni tööst. “Mul on hea meel tervitada Inimsusevastaste Kuritegude Uurimise Rahvusvahelise Komisjoni liikmeid esimesel istungil Tallinnas. Eesti ootab komisjonilt mineviku katsumuste läbivalgustamist tõe terava valgusega. Aidaku see kaasa lepituse leidmisele ühiskonnas eneses, meie maa edasisele integreerumisele rahvusvahelise avalikkusega ning ennekõike sarnaste kurbmängude ärahoidmisele meie tulevas maailmas,” sõnas president Meri.

“Komisjoni kohus on selgitada nii üksikasjalikult kui võimalik, missugused inimsusevastased kuriteod Eestis on toime pandud. Komisjoni kohus on vabaneda grupistereotüüpidest, mis on olnud paljude kuritegude põhjuseks: enamus kuritegudest said võimalikuks ainult seetõttu, et mõned valitsused, mõned liikumised ei lähtunud teiste kohtlemisel mitte inimindiviidi ainukordsusest, vaid stereotüüpidest. Komisjoni kohus on tagada, et kõiki konkreetseid sündmusi hinnataks ühe ja sama mõõdupuuga. Inimsusvastased kuriteod on kuriteod inimsuse vastu, sõltumata sellest, kes need toime paneb. Samuti on komisjoni kohuseks koostada piisavalt hästi dokumenteeritud uurimismaterjalid, nii et kellelgi poleks võimalik eitada toimunut või hoiduda tõele näkku vaatamast,” jätkas president Meri.

Samuti ütles president, et komisjon ei ole ega kavatse ka olla kohtumõistmise või kohtuliku uurimise instants. Komisjoni liikmed ei ole kohtunikud ja neil pole kavas asuda kohtuniku rolli. Nad ei kogu fakte mitte selleks, et nende põhjal kellegi või ükskõik missuguse institutsiooni vastu Eestis või mujal kohtulikku menetlust algatada.

Pärast üksikasjalikku arutelu komisjoni kohustuste ja töökorralduse üle otsustati, et komisjon keskendub kolmel konkreetsel ajalooperioodil toime pandud inimsusvastaste kuritegude uurimisele:

1. 1940-41. a. Nõukogude okupatsioon Eestis;
2. 1941-44. a. Saksa okupatsioon Eestis;
3. 1944. aastal alanud teine Nõukogude okupatsioon.

Komisjon kohtus Tallinnas ka kahe ajaloolaste rühmaga, kes hakkavad uurimistööd tegema. Komisjon andis neile ülesande seada kokku kogu kättesaadav dokumentaalne materjal ning küsitleda võimalikke tunnistajaid. Üks töörühm keskendub oma töös Nõukogude okupatsiooni perioodidele ja teine Saksa okupatsiooni ajajaärgule. Töörühmade tööd hakkab juhtima ja koordineerima Toomas Hiio.

Lisaks inimsusvastaste kuritegude uurimisele otsustas komisjon valmistada ette ülevaate uuritavate sündmuste ajaloolisest taustast.

Komisjon otsustas koguneda järgmine kord 7. juunil 1999.

tagasi | ametlike teadete arhiiv | avalehele