Võtsin teatavaks välisminister Ilvese lahkumisavalduse, mis seab peaminister Siimanni raskesse olukorda. Tahaksin sellega seoses märkida järgmist.

Kahetsen välisministri tagasiastumist olukorras, kus Eesti vajab välispoliitika järjekindlust ühest küljest suhete konstruktiivsel kujundamisel Venemaaga, kes seisab keset majanduslikku ja poliitilist kriisi, ning teisalt suhete kujundamisel Euroopa Liiduga, kus praegu just kujuneb see poliitiline hinnangutaust, mis määrab Eesti saatuse aastakümneteks.

Teiseks: Riigikogu valimiste väljakuulutamine on põhiseaduslik protseduur hoolimata sellest, et Eesti viibib justnagu permanentses valimiseelses võitluses, nagu seda on märkinud ka meie ajakirjandus. Oleksin eelistanud aktiivse välispoliitika jätkamist ja välisministri tagasiastumist siis, kui valimised on väljakuulutatud ja valimiskampaania alanud.

Kolmandaks: Sellest hoolimata tervitan väliminister Ilvese tagasiastumist, sest olen veendunud, et parlamentaarne demokraatia saab tugineda üksnes tugevatele, kindla poliitilise programmiga erakondadele. Rahvaerakond ning selle juht oleks sattunud üsna kahemõttelisse olukorda, sest võimatu on olla üheaegselt opositsioonis ja samas ka valitsuses.

See öeldud, ootan valitsuselt praeguse rahvusvahelise olukorra kainet arvessevõtmist uue välisministri kandidaadi esitamisel. Meie kõik peame silmas pidama, et eriti väikeriigil – milleks Eesti kahtlemata on – peab tema välis- ja julgeolekupoliitika olema parteipoliitikast kõrgem.



Lennart Meri

30. septembril 1998

tagasi | ametlike teadete arhiiv | avalehele