Eesti, Läti ja Leedu presidendid kohtusid 12. mail 1998 Riias, et arutada kolmele riigile vastastikust huvi pakkuvaid küsimusi, eriti Balti riikide vahelist koostööd, koostööd Balti mere piirkonnas, eurointegratsiooni protsessi, Euroopa piirkonna stabiilsust ja julgeolekut ning suhteid naaberriikidega.

Presidendid väljendasid oma rahulolu Balti riikide kolmepoolses koostöös saavutatud edusammude üle. Nad märkisid, et ühtse majandusruumi elementide, BALTBAT, BALTNET, BATRON, samuti BALTDEFCOL projektide ellurakendamine ning ühisalgatused EL kolmanda tugisamba küsimustes on arengu ja stabiilsuse kindlustamiseks piirkonnas ülimalt tähtsad vahendid. Presidendid ergutasid Balti riikide Ministrite Nõukogu jätkama oma pingutusi ühtse majandusruumi loomiseks, eriti transiidi, piiriületamise, inimeste, teenuste ja kapitali vaba liikumise osas. Presidendid kordasid, et Balti riikide kaitsealane koostöö säilitab Balti koostöös kõrge prioriteedi ning rõhutasid muuhulgas, et riigieelarve kaitsekulutuste osa peaks jõudma kõigis Balti riikides kohasele tasemele.

Presidendid rõhutasid, et Põhjamaade ja Balti riikide ühised ajaloolised ja kultuurilised juured, lisaks ühtsele arusaamisele mitmesugustest aktuaalsetest poliitilistest probleemidest ja tulevikuperspektiividest, on aidanud kaasa tulemuslikule poliitilisele ja institutsionaalsele koostööle 5+3 vormis. Presidendid väljendasid oma usku, et selle koostöö raames on muuhulgas tekkinud väärtuslik foorum regulaarseteks konsultatsioonideks, käsitlemaks mitmesuguseid nende riikide ees seisvaid küsimusi. Presidendid rõhutasid, et Balti riigid on valmis selle koostöövormi tugevdamiseks Põhjamaade, nende riigiorganite, institutsioonide ja üksikisikutega, tihedamaid sidemeid arendama.

Presidendid märkisid, et Balti Mere Riikide Nõukogust on saanud majandusliku ja keskkonna-alase koostöö tõhus vahend. Uskudes, et seda vahendit tuleks kasutada intensiivsemalt ja võimalikult pragmaatiliselt, väljendasid presidendid oma toetust Leedu eelseisvale eesistujastaatusele Balti Mere Riikide Nõukogus. Presidendid rõhutasid ka Balti Mere Riikide Nõukogu ja piirkonnast väljapoolejäävate riikide vahelise koostöö loomiseks praegu toimuvate pingutuste tähtsust, eriti seoses Ameerika Ühendriikide üha suurema osalusega.

Presidendid tervitasid Euroopa Liiduga liitumise protsessi käivitumist 30. märtsil 1998 ja väljendasid oma rahulolu läbirääkimiste alguse üle Eestiga. Presidendid hindasid seda sündmust kui tõelist sammu edasi Luksemburgi Euroopa Nõukogu otsuste täitmisel ja rõhutasid selle kaasaarvava iseloomu tähtsust. Presidendid rõhutasid, et Eesti, Läti ja Leedu on ilmutanud järjekindlalt kindlat kinnipidamist demokraatia, tsiviilühiskonna, õiguskorra, indiviidi ja inimõiguste ning usulise sallivuse põhimõtetest, samuti võimet rakendada täielikult ellu vaba turu põhimõtteid ja pidada vastu vastavatele konkurentsisurvetele. Presidendid väljendasid vajadust kaotada kõigis Balti riikides surmanuhtlus.

Presidendid meenutasid Madridi tippkohtumisel 1997 tehtud otsuseid, mis panid alguse NATO laienemise protsessile ja teadvustasid Eestit, Lätit ja Leedut kui sellesse organisatsiooni astumist taotlevaid riike. Presidendid tervitasid praegu ladusalt toimuvat uute liikmete liitumisdokumentide ratifitseerimisprotsessi Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni osapoolte poolt kui vajalikku sammu protsessi jätkuvuse kindlustamiseks. Presidendid kordasid kõigi taotlejariikide võrdse kohtlemise põhimõttest kinnipidamise tähtsust edasiste otsuste tegemisel NATO laiendamise kohta.

Presidendid märkisid, et Eesti, Läti ja Leedu ning Ameerika Ühendriikide vahel sõlmitud Partnerlusharta on oluline vahend stabiilsuse ja jugeoleku tugevdamisel piirkonna, Euroopa ja transatlantilises kontekstis. Peale selle rõhutasid presidendid, et Harta täitmine looks tugeva aluse Balti riikide integreerimisele Euroopa ja transatlantilistesse institutsioonidesse, sealhulgas NATO-sse, samuti heanaaberlike suhete edendamisele piirkonnas. Presidendid toetasid Hartas kehtestatud põhimõtete edasist ellurakendamist selle töömehhanismi - Partnerluskomisjoni kaudu.

Kõneldes kahepoolsetest suhetest naaberriikidega, kinnitasid presidendid Eesti, Läti ja Leedu kindlat kavatsust säilitada heanaaberlikud suhted kõigi riikidega, kaasa arvatud Venemaaga, võrdsuse, suveräänsuse ja riikluse jätkumise vastastikuse respekteerimise alusel ja arvestades kogu piirkonna ühiseid huve. Presidendid rõhutasid, et on tähtis, et Venemaa teeks edasisi pingutusi, aitamaks kaasa stabiilsuse suurendamisele Balti mere piirkonnas ja Euroopas tervikuna, astudes samme vastavalt kaasaegses Euroopas valitsevale rahvusvaheliste suhete vaimule. Presidendid märkisid, et ühepoolne poliitiline ja majanduslik surve Läti vastu ei ole Balti mere piirkonna stabiilsust parandanud. Ent presidendid märkisid, et selgelt on ilmnenud Balti solidaarsus.

Presidendid leppisid ka kokku komisjonide moodustamiseks Eestis, Lätis ja Leedus, mis täidaksid olulised lüngad teadmistes, mida omatakse traagilistest sündmustest nende riikide ajaloos aastail 1939-1991 ja eriti Teise maailmasõja ajal ning vahetult selle järel. See projekt edendaks teaduslikku uurimistööd Eesti, Läti ja Leedu kodanike tagakiusamisest, deporteerimisest ja hukkamisest natsistliku okupatsiooni ja nõukogude okupatsiooni tagajärjel.

tagasi | ametlike teadete arhiiv | avalehele