Täna Kadriorus kogunenud Vabariigi Presidendi vähemusrahvuste ümarlaud arutas kodakondsusseaduse muudatusettepanekuid ja võttis vastu sellekohase resolutsiooni.

Ümarlaud leiab, et Eesti kodakondsuse poliitika on aluseks nii Eesti riigi poliitilisele stabiilsusele kui ka Eesti ühiskonna jätkuvale sotsiaalsele integreerumisele, selle efektiivne toimimine peab aitama ületada Nõukogude okupatsioonilt päritud keerulist rahvuslikku-demograafilist olukorda ja tagada Eesti tuleviku arengut multikultuurse ühiskonnana Euroopas.

Seepärast nendib Ümarlaud, et praegu Riigikogu menetluses olevad eelnõud, mis näevad ette kodakondsusseaduse muutmist, vajavad tõsist arutamist nii parlamendisaalis kui ka väljaspool seda, kuid ülepolitiseeritud diskussioon ei tule asjale kasuks.

Ümarlaud tunnistab Vabariigi Valitsuse initsiatiivi viia oma eelnõuga Eesti kodakondsusseadus rohkem kooskõlla Euroopa ning rahvusvahelise õigusega selles osas, mis puudutab kodakondsuse andmist Eestis sündinud kodakondsuseta lastele. Kodakondsuse võimaldamine lihtsustatud korras kodakondsuseta lastele on rahvusvaheline põhimõte, mis on sätestatud nii ÜRO lastekaitse konventsioonis kui ka Euroopa kodakondsuse konventsioonis. See on kooskõlas ka valitsuse tänavu 10. veebruaril vastu võetud integratsioonipoliitika teesidega, mille kohaselt kodakondsuseta isikute arvu Eestis tuleb oluliselt vähendada ning Eesti muulaspoliitika tuleb suunata lastele ja noortele.

Ümarlaua enamus leiab, et Vabariigi Valitsuse seaduseelnõu puhul ei ole tegemist põhimõttelise muudatusega Eesti kodakondsuspoliitikas, Eesti ius sanguinis põhimõte kodakondsuse tunnistamise puhul kehtib edasi. Kohandatud on vaid selle rakendamine nende alaealiste puhul, kes on sündinud pärast 1992. aasta 26. veebruari ning kel muidu puuduks igasugune kodakondsus. Selle punktis jäid Ümarlaua liikmed Aimar Altosaar ja Aap Neljas eriarvamusele.

Ümarlaud meenutab, et küsimus puudutab eeskätt lapsi, mitte täiskasvanuid või hääleõigusega valijaid, kelle sotsiaalne integreerumine on veel ees, kuid nende õiguslik staatus tuleb rahvusvahelise õiguse kohaselt reguleerida juba nüüd.

Kodakondsuseta isikute arvu vähendamise kohta Eestis leiab Ümarlaud, et Riigikogu, valitsus ning kogu Eesti üldsus peaks edaspidi arutama ka järgmisi aspekte:

1. Eesti võimalik ühinemine kodakondsuseta isikuid puudutavate rahvusvaheliste konventsioonidega, s.h. ÜRO 1961. aasta kodakondsusetuse vähendamise konventsioon, ÜRO 1954. aasta kodakondsuseta isikute staatuse konventsioon ja 1997. aasta Euroopa kodakondsuse konventsioon.
2. Kodakondsuse lihtsustatud korras võimaldamine Eesti kodanike abikaasadele.
3. Kodakondsuse lihtsustatud korras võimaldamine kodakondsuseta lastele, kes on sündinud ka enne 1992. a. 26. veebruari.
4. Eesti keeles põhi-, kesk- või kõrghariduse omandanud kodakondsuse taotlejate vabastamine keeleeksamist. Ühtlasi edukalt eesti keele lõpueksami muukeelses põhi- või keskkoolis sooritanute vabastamine kodakondsuse keeleeksamist.
5. Eakatele inimestele ja invaliididele võimetekohaste naturalisatsioonitingimuste kehtestamine.

Resolutsiooni teksti leiate ka presidendi kantselei koduleheküljelt Internetis aadressil www.president.ee.


Presidendi Kantselei pressiteenistus
Kadriorus 10. märtsil 1998

tagasi | ametlike teadete arhiiv | avalehele