President Lennart Meri jättis eile, 11. veebruaril välja kuulutamata Riigikogus 22. jaanuaril vastu võetud ''Armuandmise korra seaduse''. Põhiseaduse §3 alusel teostatakse riigivõimu üksnes põhiseaduse ja sellega kooskõlas olevate seaduste alusel, nimetatud seadus ei tulene otse põhiseadusest ja ei ole sellega kooskõlas. Armuandmise korra seadusega on üle reguleeritud Vabariigi Presidendi kui põhiseadusliku institutsiooni põhiseaduse §78 19. punktis sätestatud tegevusvaldkond.

Vabariigi Presidendi isekorraldamise õigus armuandmise küsimuses tuleneb põhiseaduse §78. 19. punktist ja §4 sätestatud võimude lahususe ja tasakaalustatuse põhimõttest. Riigikogus vastu võetud ''Armuandmise korra seaduse'' §5 sätestab Vabariigi Presidendi juures nõuandva organina armuandmiskomisjoni ja selle koosseisu. Selle komisjoni moodustamine ei ole kooskõlas põhiseaduse §78 19. punktiga, kuna sellise nõuandva komisjoni loomist põhiseadus ette ei näe. Põhiseadusest tuleneva isekorraldamise õiguse alusel võib riigipea valida oma nõuandjad ise.

Seaduse §10 1. lõikes pannakse Vabariigi Presidendile kohustus otsustada armuandmine või armuandmispalve rahuldamata jätmine pärast armuandmiskomisjoni ettepaneku saamist, kuid see ei võimalda riigipeal täita põhiseaduslikku armuandmise pädevust, sest ta on seotud komisjoni ettepanekuga.

Lisaks eeltoodule ei ole praktiliselt rakendatav seaduse §9 1. lõikes sätestatud norm, mille kohaselt Vabariigi Presidendi Kantselei direktor on kohustatud esitama Vabariigi Presidendile kolme tööpäeva jooksul armuandmiskomisjoni ettepaneku olenemata sellest, kas seda võimaldab presidendi ajakava.

Vabariigi President peab vajalikuks ''Armuandmise korra seadust'' Riigikogus uuesti arutada ja otsustada.


Presidendi Kantselei pressiteenistus
Kadriorus 12. veebruaril 1999

tagasi | ametlike teadete arhiiv | avalehele