President Lennart Meri pidas loengu Oxfordi Ülikooli Euroopa asjade Ühingus Eesti ja Euroopa Liidu teemal.

President Meri rääkis, kuidas detsembris Luxemburgis tehtud otsus Eesti ja veel nelja riigi kutsumisega Euroopa Liidu läbirääkimistele on võibolla kena kokkusattumus, kuid igal juhul on sümboolne, et Eesti saab alustada oma ühinemisläbirääkimisi ajal, kui Euroopa Liidu eesistujamaa on Suurbritannia, Eesti vana sõber.

Eesti ja Suurbritannia sõprus on pikk vähemalt 80 aastat, kahe sõja vahelisel ajal ligi 40% Eesti ekspordist oli Suurbritanniasse, meenutas president oma kõnes. Ka on oluline olnud Eesti ja Suurbritannia koostöö sõjalises valdkonnas.

President avaldas lootust, et Suurbritannia NATO liikmena aitab tagada julgeoleku külma sõja järgses Euroopas.

Rääkides Eesti peamisest välispoliitilisest eesmärgist, NATO laienemisest, ütles Eesti riigipea, et kuigi see tundub utoopiana, kuid eestlasi tuntaksegi unistajatena.
Neile, kes on NATO laienemisele vastu, on president Meril vastuseks, et see saab toimuda ja ka toimub. Meri nimetas neli põhjust. NATO on kogu aeg laienenud, teeb seda ka praegu ja seetõttu ka tulevikus. Teiseks ei erine Eesti ja teised Balti riigid oma valmisolekult NATO laienemises osalemiseks kolmest Ida-Euroopa riigist, kes on järgmiste uute NATO liikmetena välja valitud. Kolmandaks ei asu president Meri sõnul kõige suurem takistus Eesti ja Balti riikide NATOsse pääsemise soovidele mitte Moskvas, vaid Läänes.

Vabariigi Presidendi kõne leiate Vabariigi Presidendi koduleheküljel Internetis aadressil http://www.president.ee

Loengu järel esitasid Oxfordi Ülikooli üliõpilased ja loengu külalised Eesti presidendile palju küsimusi. Rahvusvahelistele uurimisteemadele pühendunud St. Anthony Kolledž pakkus president ja proua Merile eile õhtusöögi.


Presidendi Kantselei pressiteenistus
Kadriorus 28.veebruaril 1998

tagasi | ametlike teadete arhiiv | avalehele