Vabariigi President jättis välja kuulutamata Riigikogus 18. detsembril 1997 muutmata kujul vastu võetud ''Keeleseaduse ja riigilõivuseaduse muutmise ja täiendamise seaduse'' ja pöördus 30. detsembril 1997 taotlusega Riigikohtu poole tunnistada seadus Eesti Vabariigi põhiseadusega vastuolus olevaks.

Riigipea leiab, et ''Keeleseaduse ja riigilõivuseaduse muutmise ja täiendamise seadusega '' muudetud ''Keeleseaduse'' 5. paragrahvi uus sõnastus on vastuolus põhiseaduse 4., 10. ja 11. paragrahviga.

''Keeleseaduse'' muudetud 5.paragrahviga Vabariigi Valitsusele delegatsiooninormidega antud ulatuslikud volitused ei vasta õigusriigi põhimõttele ega taga õiguskindlust, kuna need ei ole isikutele arusaadavad ja ei võimalda neil ette näha ning oma tegevuses arvestada selle sätte alusel antavat Vabariigi Valitsuse või haridusministri määruse regulatsiooni.

Seaduse 1. paragrahvi 1.punkt, millega muudetakse ''Keeleseaduse'' 5.paragrahvi 1. lõiget ning delegeeritakse Riigikogu ja kohaliku omavalitsuse volikogu liikme keeleoskuse taseme kirjelduse kehtestamine Vabariigi Valitsusele, annab täitevvõimule ebaproportsionaalselt laia volituse otsustada Riigikogu ja kohaliku omavalitsuse volikogu liikmete keeleoskuse taseme üle. Peale selle võimaldab ''Keeleseaduse'' 5.paragrahvi 3.lõige koostoimes selle 1.lõikega täitevvõimul hinnata ja kontrollida juba valitud Riigikogu ja kohaliku omavalitsuse volikogu liikmete keeleoskuse taset, mis Riigikogu liikmete suhtes ei ole vastavuses põhiseaduse 4. paragrahvis sätestatud võimude lahususe ja tasakaalustatuse põhimõttega.

''Keeleseaduse'' 5.paragrahvi 2.lõike uus sõnastus, kehtestades eesti keele oskuse nõuded eraisikutega tööalaselt suhtlevatele äriühingu, mittetulundusühingu või sihtasutuse töötajatele ning füüsilisest isikutest ettevõtjatele, samuti välisekspertidele ja -spetsialistidele, on liiga üldine ja seetõttu võimaldab Vabariigi Valitsusel suvaliselt kehtestada nimetatud isikutele piiranguid ja panna kohustusi. Vastavalt põhiseaduse 11.paragrahvile võib piiranguid kehtestada ainult kooskõlas põhiseadusega ja need peavad olema demokraatlikus ühiskonnas vajalikud. Põhiseaduse 10.paragrahvi alusel peavad põhiseaduses loetlemata kohustused tulenema põhiseaduse mõttest või olema sellega kooskõlas ning vastama õigusriigi põhimõtetele.


Presidendi Kantselei infoteenistus
Kadriorus 2. jaanuaril 1998

tagasi | ametlike teadete arhiiv | avalehele