Eesti riigipea Lennart Meri kohtus reedel enne USA ja Balti riikide hartale allakirjutamist koos Läti ja Leedu presidendiga Valge Maja ovaalsaalis USA presidendi Bill Clintoniga. Reede keskpäeval andis USA riigisekretär Madelaine Albright kolme Balti presidendi auks lõunasöögi.

Kõige kõrgemal tasemel kinnitasid USA esindajad, et harta on pöördepunkt Balti riikide ja USA suhetes. Nii Albright, Clinton kui ka USA asepresident Al Gore nimetasid 16. jaanuari ajalooliseks päevaks. Harta kinnitab, et Balti riikidel on oluline osa USA tuleviku Euroopa nägemusest. Albrighti sõnul öeldi juba Madridis, et NATO uks jääb lahti ning nüüd on USA ülesanne luua tingimused, et sealt uksest saaks tõesti sisse astuda. Balti riikidel on aga kohustus olla NATOga liitumiseks valmis.

Mõlemal kohtumisel pühendati tõsist tähelepanu Eesti, Läti ja Leedu liitumisele Maailma kaubandusorganisatsiooniga ning USA esindajad kinnitasid, et USA teadvustab, kui tähtis see on. Clinton selgitas, et Euroopa Liidu ja USA vahel on küll endiselt lahkarvamusi teenuste osutamise osas, kuid lisas, et on teinud USA pealäbirääkijale WTO-ga Charlene Barshevskyle ülesandeks lahendada see vastuolu kiirelt, veel selle aasta jooksul.

Lisaks kahepoolsetele küsimustele oli kohtumistel jutuks ka vajadus toetada reformiprotsesse Ukrainas. Asepresident Gore, kes juhib valitsuskomisjoni Ukrainaga, lubas komisjoni raames kaaluda, kuidas saaks Ukrainas paremini ära kasutada Eesti reformikogemust. Kohtumistel arutati ka Valgevenes toimuvat. Rääkides suhetest Venemaaga kinnitas president Clinton, et ta näeb edasiminekut suhtumises Balti riikidesse, ning et USA jätkab positiivse arengu toetamist ja võimalike negatiivsete sammude ärahoidmist.

Albright kinnitas, et igal juhul ei räägi suurriigid enam üle Balti riikide peade nii kaua, kui tema on välisministri ametis. Ta lisas, et tema töös on talle kõige enam rõõmu valmistanud USA tegevus Euroopas ning seal saavutatud tulemused uue julgeolekustruktuuri välja kujundamisel.

President Clinton kinnitusel jäävad Ameerika Ühendriigid jälgima Balti riikide püüdlusi. Harta demonstreerib seda pühendumist ning Ameerika Ühendriigid soovivad selle põhjal suhteid edasi luua. USA hindab kõrgelt Balti riikide edukat suhete arendamist oma naabritega, olgu see siis BALTPATi raames, Põhjamaade või Venemaaga.


Presidendi Kantselei infoteenistus
Kadriorus 17. jaanuaril 1998

tagasi | ametlike teadete arhiiv | avalehele