Täna, 30. oktoobril 1997.a. võttis Vabariigi President Lennart Meri vastu Vene Föderatsiooni suursaadiku Eestis hr Aleksei Gluhhovi, kes andis presidendile üle oma volikirjad.

Volikirju üle andes ütles Vene Föderatsiooni suursaadik, et ta suhtub oma missiooni Eestis suure huvi ja vastutustundega. ''Olen Venemaa presidendilt ja valitsuselt saanud ülesande tegutseda järjekindlalt ja algatuslikult selle nimel, et normaliseerida Eesti-Vene suhted ja viia nad koostöö ja heanaaberlikkuse tasandile'', ütles Gluhhov.

Oma missiooni edukaks täitmiseks pidas suursaadik oluliseks mainida ka Eesti võimude heatahtlikku toetust ja mõistmist.

''Saan aru, et suursaatkonna ees seisev ülesanne ei ole kerge. Kõigepealt tuleb lahendada iidne ''vägikaikavedu'' selle pärandi üle, mille meie riigid ja rahvad on minevikust kaasa saanud. Selle pärandi ohvriteks olid eesti ja vene rahvas. On paradoksaalne, et isegi uutes tingimustes mürgitab ajalugu tänapäevalgi jätkuvalt meie suhteid, hoolimata sellest, et vaba Venemaa ja demokraatlik Eesti kirjutasid juba totalitarismi loojangu ajal alla riikidevaheliste suhete aluste kokkuleppe, millega venemaalased ja eestlased ulatasid üksteisele abistava käe iseseisvuse ja sõltumatuse kättevõitmise ürituses,'' rääkis suursaadik.

Peetud vastukõnes rõhutas president Meri Eesti valmisolekut kahe riigi vaheliseks koostööks, nimetades aga seejuures varem välja öeldud kolme põhimõtet, millest kahe riigi suhetest rääkides tuleb juhinduda:

Koostöö peab rajanema vastastikusel kasul.

Koostöö peab rajanema rahvusvahelisel õigusel.

Koostöö peab rajanema pikaajalistel perspektiividel.

Samas möönis president, et seda saavutada ei ole siiski mitte lihtne, kuna ajaloolised mälestused elavad edasi nii Eesti kui Venemaal. President avaldas lootust, et kahe riigi vaheline koostöö ühiste jõupingutuste tulemusel tõepoolest ka muutub efektiivsemaks, mis toob ühtlaselt kasu mõlemale riigile.

Venemaa suursaadik nõustus, et nende kolme põhiprintsiibi põhjal saab ja peabki üles ehitama kahe iseseisva ja võrdõigusliku riigi suhted.

Ajaloolise vastuseisu ületamise positiivse näitena kiitis Gluhhov Saksamaa ja Prantsusmaa suhteid, kus sajanditepikkused vastased on üle saanud psühholoogilisest vaenust ning see on viinud need rahvad igakülgse koostöö ja liiduni, föderatsioonilaadsete suheteni.

Tseremooniale järgnenud kohtumisel andis Venemaa suursaadik hr Gluhhov president Merile üle Vene Föderatsiooni presidendi Boriss Jeltsini poolt Balti riikidele pakutud julgeolekugarantiide kohta käiva avalduse ning sellega kaasnevad täpsustatud ettepanekud.

Suursaadik selgitas, et tegemist on laiaulatusliku ettepanekuga, mis hõlmab lisaks pakutavatele julgeolekugarantiidele ning sellega seotud tehnilistele küsimustele ka keskkonnakaitsealast, majandusalast ning humanitaar- ja kultuurikoostööd.

Suursaadiku sõnul on tegemist terve abinõudekompleksiga, et Venemaa suhted Baltimaadega viia koostöö ja heanaaberlikkuse pinnale.


Presidendi Kantselei pressiteenistus
Kadriorus 30. oktoobril 1997

tagasi | ametlike teadete arhiiv | avalehele