Saksa koalitsioonivalitsuse partner, Kristlik-Sotsiaalne Unioon (CSU) peakorteriga Münchenis palus Vabariigi Presidenti aukülaliseks ja ettekandjaks erakonna iga-aastasele välispoliitika kongressile.

Ettekanne CSU välispoliitika kongressil 13. juulil ja nõupidamine liidukantsler Helmut Kohliga 15. juulil koondus Euroopa edasise arengu sõlmküsimustele. Selleks on Euroopa Liidu ja NATO laienemine, selle strateegia, taktika ning eriti Eestile ja teistele Balti riikidele oluline ajategur.

Stabiilsuse tagamine Põhja-Euroopas on täna raskem kui viis aastat tagasi. Ta on endiselt saavutatav, kuid eeldab ajateguri tundlikku arvestamist. Põhjus, mis on ajateguri esiplaanile nihutanud, on teada. Vene duuma valimised on andnud parlamendis kommunistidele ülekaalu. Duuma on häälteenamusega kuulutanud Nõukogude Liidu laialisaatmise seadusevastaseks. Vene välispoliitikud on päevakorda võtnud endise Nõukogude Liidu ja tema mõjusfääride taastamise. Venemaa langenud rahvuslikust koguproduktist langeb nüüd juba 65% otsesel või varjatud kujul sõjalis-tööstuslikule kompleksile. Brutaalne sõda tšetšeenide enesemääramisõiguse vastu käib traagilisel kombel edasi, hoolimata mitmetest lootust andnud rahuinitsiatiividest. Varitseb tõsine oht, et Euroopal ja Ameerikal muutub järjest raskemaks hoida uks avali koostööks Venemaaga. Teisalt varitseb oht järele anda Venemaa poliitilisele retoorikale, mille kahetsusväärseks tagajärjeks oleks Euroopa Liidu ja NATO eesmärkide hägustamine. Eesti huvides on vältida nii esimest kui teist.

Eestile on prioriteetseks julgeoleku tagamine Läänemere piirkonnas, mida võib kokku võtta viies punktis.

Esiteks: Eesti lähtub eeldusest, et Saksamaa ilmutab sisulist huvi kaasata NATO laienemisse Balti riike.

Külma sõja lõpp on taasloonud geopoliitilise pinnase, millest on alguse saanud mõlemad maailmasõjad. Vaid NATO laienemine võib kaitsta Saksamaad selle eest, et ta tõugatakse suunda, mis on ohtlik mitte ainult tema naabritele, vaid kõigepealt Saksamaale endale.

Teiseks: sama kehtib ka Euroopa Liidu kohta. Euroopa Liit ja NATO täiendavad ja tugevdavad teineteist. Saksamaale on kahtlemata selge, et üks ei asenda teist, nagu mõned poliitikud on püüdnud väita.

Kolmandaks: Eesti on siiralt tänulik Saksamaale selle rolli eest, mida Saksamaa on täitnud meie iseseisvuse taastamisel. Me ootame, et Saksamaa jätkaks liikumist samas suunas nagu viimase aastakümne jooksul. Tugev Saksamaa tugevas ja avanevas NATOs vastab Eesti ja Euroopa elulistele huvidele.
Neljandaks: Saksamaa on Euroopa keskmes, Eesti äärealal. Kui me vaatame Saksamaa suunas, siis on see eeskätt Euroopa suund. Oleme endiselt veendunud, et suudame olla sillaks, mitte müüriks Euroopa ja Venemaa vahel. Me ei käsitle Venemaad vaenlasena, me ei saakski seda teha. Ja me usume, et töötades käsikäes suudame ära hoida Euroopa taasjagamise.

Viiendaks: mõnikord öeldakse, et Euroopas ei tohi olla uusi eraldusjooni. Niimoodi väitjad on unustanud tähtsa tõsiasja: Euroopa on libisenud konfliktide ja sõdade suunas mitte siis, kui riigid ja riigijuhid on selgelt väljendanud oma eelistusi, vaid siis, kui nad oma eelistusi selgelt väljendanud ei ole. Me loodame, et Saksamaa võtab enda peale algatuse selgitada igaühele, et Euroopa tervikuna ei saa nautida julgeolekut, kui Euroopa ühes osas valitseb väiksem julgeolekumäär.

Avameelses jutuajamises, mis vältas tund ja nelikümmend minutit, tõdesid president Meri ja liidukantsler Helmut Kohl, et Euroopa julgeolekut puudutavates küsimustes on Saksamaa ja Eesti seisukohad teineteisele väga lähedased. Visiit kinnitas, et Saksa-Eesti intensiivistunud suhete tunnussõnadeks on usalduslikkus ja ühisvastutus Euroopa turvalisuse ees.

Muudest tunnussõnadest tuleb esile tõsta järgmisi: Läänemeri on Euroopa Liidule samasugune sisemeri nagu Vahemeri; Euroopa Liidu põhiküsimus ei ole rahareform, vaid sõja ja rahu küsimus; riikide puhul ei loe nende suurus, vaid kvaliteet, – heaks näiteks on Luksemburg; Balti riikide koostöö peab endale suuremaid eesmärke seadma; Balti riikide ajakirjanikud peavad rahvusvahelises ajakirjanduses kaasa rääkima; loodame siiralt, et Venemaa leiab endas jõudu ja tahet reformikursil püsimiseks.


Presidendi kantselei pressiteenistus
Kadriorus 15. juulil 1996

tagasi | ametlike teadete arhiiv | avalehele