Täna, 3. juunil 1997.a. Eestis riigivisiiti alustanud Türgi president Süleyman Demirel kohtus keskpäeval Kadriorus Eesti presidendi Lennart Meriga.
Kohtumisel keskenduti eurointergtratsiooni teemadele ning kahepoolsete suhete arendamisele.

Türgi, kes kunagi ei ole tunnustanud Eesti okupeerimist, toetab Eesti taotlusi saada Euroopa Liidu ja NATO liikmeks. Türgi presidendi sõnul ei tohiks Euroopa huvides olla ka Türgi välistamine: "Olen kindel, et ühel päeval oleme mõlemad niihästi NATO kui Euroopa Liidu
liikmesriigid," ütles president Demirel.
Türgi riigipea meelest on saabuva 21. sajandi eesmärgiks integratsioon ja globaliseerumine, Euroopa integreerumise tingimustes ei tohi jääda keegi soovijaist ühendustest välja, vastasel juhul tekiksid uued eraldusjooned, kinnitas Süleyman Demirel.

Presidendid leidsid kohtumisel, et tihendada saab Türgi ja Eesti vahelisi kahepoolseid suhteid majanduse, sotsiaalelu ja kultuuri vallas. Lisaks juba jõus olevale kaheksale riikidevahelisele põhilepingule ning täna alla kirjutatud investeeringute vastastikuse soodustamise ja kaitse lepingule ning vabakaubanduslepingule, sooviksid riigid sõlmida veel topeltmaksustamise vältimise ning terrorismi ja uimastitransiidi vastu võitlemise lepingud, et kindlustada riikidevaheliste suhete arenemiseks püsiv õiguslik alus.

Kohtumisel puudutati veel regionaalseid küsimusi Läänemere ja Musta mere piirkonnas ning koostööd naaberriikidega sellel põhja-lõunasuunalisel teljel.

Türgi presidendi sõnul peab Türgi end Euroopa eelpostiks kagus. Äsja Pariisis sõlmitud NATO ja Venemaa vahelist alusakti peab Türgi sarnaselt Eestiga positiivseks ja Euroopa julgeolekut suurendavaks sammuks. "Sellega saab Venemaast Euroopa julgeoleku partner," sõnas Demirel.

Türgi peab Kesk-Aasia maalukus riikide loodusvarasid peamiseks hoovaks, mis võib need riigid viia maailmaturule ning anda neile rahvusvahelises tööjaotuses kindla koha, mis omakorda suurendaks julgeolekut nimealuses piirkonnas.
Türgi investeeringud Kesk-Aasia riikidesse ja Venemaale ning majanduslik ja poliitiline koostöö nende riikidega, samuti Afganistani ja Taga-Kaukaasia riikidega ning viimasel ajal liberaliseerumise märke näidanud Iraaniga on muutnud Türgi oluliseks stabiilsuse teguriks piirkonnas.


Presidendi Kantselei infoteenistus
Kadriorus 3. juunil 1997

tagasi | ametlike teadete arhiiv | avalehele