Eile, 2. aprillil toimunud Presidendi Akadeemilise Nõukogu istungil oli peatähelepanu all Eesti hariduse olukord.
Ühiselt tõdeti, et hariduse väärtustamine peab olema Eesti tähtsamaid prioriteete.
Eestile kui väikeriigile on haridus põhiliseks arenguressursiks, tõdesid nõukogu liikmed ja külalised.
Kasvatusele, koolitusele ja haritusele tuginevalt on lahendatavad ka meie julgeoleku, materiaalse, vaimse ja sotsiaalse heaolu küsimused.

Sõnavõttudest jäi kõlama mõte, et Eesti vajab hariduse reformimisel uusi lähtealuseid, mille järgi edasi liikuda.
Eesti hariduse üheks suurimaks probleemiks on suutmatus kohaneda välistingimuste muutustega, millele on nii majanduslikud, poliitilised kui ka sotsiaalsed põhjused, rõhutas Jaak Aaviksoo põhiettekandes.
Vajalikud on ühiskondliku sisepoliitilise diskussiooni algatamine Eesti hariduse tulevikunägemuse väljakujundamiseks, kus on oluline roll täita meedial, leidsid kohalviibijad.

Eilsel Akadeemilise Nõukogu koosolekust võtsid osa:
Ain-Elmar Kaasik, Andres Langemets, Erast Parmasto, Henn Elmet, Henno Rajandi, Hillar Aben, Jaak Aaviksoo, Jaan Einasto, Jüri Engelbrecht, Mati Heidmets, Mihkel Veiderma, Märt Väljataga, Raimund Hagelberg, Richard Villems ning Rein Raud.
Külalistena olid kutsutud Ain Heinaru ja Epp Rebane Haridusministeeriumist ning Ene-Mall Vernik, kes on Pühajärve Põhikooli direktriss.

Pidades silmas teema olulisust, jätkab Presidendi Akadeemiline Nõukogu Eesti haridusküsimuste käsitlemist ka oma järgmisel istungil mai kuus.

Presidendi Akadeemiline Nõukogu on asutatud 1994. aastal, mis koondab enda alla Eesti juhtivaid teadlasi ja kultuuritegelasi.


Presidendi Kantselei infoteenistus
Kadriorus 3. aprillil 1997

tagasi | ametlike teadete arhiiv | avalehele