Kümme aastat tagasi, 13. jaanuaril 1991, tapsid nõukogude eriväeosad Vilniuse televisioonimasti rünnates rohkem kui tosina rahulikke tsiviilelanikke. Nädal hiljem lõppes samasugune rünnak Riia kesklinnas uue veresaunaga ja inimelude kaotusega. Nende kallaletungide jõhkrus jahmatas rahvusvahelist üldsust ja äratas avalikkuse tormilise kaastunde Leedu, Läti ja Eesti vägivallatute sõltumatusliikumiste suhtes.

Rahvusvahelise üldsuse toetust Balti rahvastele sel nende vabaduspüüdlustele nii otsustaval ajal ei ole unustatud, ning igaüks meie kolmest riigist on selle eest igavesti tänulik.

Nüüd, kümme aastat hiljem, on meie kolm rahvast taastanud demokraatliku poliitilise süsteemi ja vabaturumajanduse; me jätkame ulatuslike sotsiaalsete reformide elluviimist. Vähimagi kahtluseta on need olulised sammud toonud meid lähemale täielikule taasühinemisele õitsvate, turvaliste ja stabiilsete Euroopa riikide kasvava perega.

Meie kolme riigi saavutused näitavad, et oleme hea tahte ja vastastikuse austuse vastupidava vaimu varal üle saanud totalitarismi tagajärgedest.

Ja ometi, kui meie kolme riigi ning meie regiooni ajalugu viimase saja aasta jooksul midagi selgesti kinnitab, siis nimelt seda, et edusamme on võimalik olematuks muuta ja neile isegi tagasikäik anda, kui meie koos oma sõpradega ei tööta selle nimel, et niisugused kahetsusväärsed tagasilangused olemata jääksid.

Vilniuse ja Riia traagiliste sündmuste kümnendal aastapäeval on Eesti, Läti ja Leedu taas kord kinnitanud oma vankumatut otsust saada võrdõiguslikeks partneriteks Euroopa Liidus ja NATOs. Kutsun kõiki, kes meid kümne aasta eest toetasid, jääma meie liitlasteks vabaduse ja demokraatia kaitsel. Töötagem koos selle nimel, et eelseisev sajand oleks õnnelikum ja stabiilsem igaühele ja kõikidele.


Lennart Meri

Tallinnas 12. jaanuaril 2001

tagasi | avalduste arhiiv | avalehele