Eesti Vabariigi, Leedu Vabariigi ja Läti Vabariigi president kohtusid 10. novembril 1997 Palangas ja arutasid mitmeid kõigile osapooltele olulisi küsimusi, pöörates erilist tähelepanu integreerumisele Euroopa Liitu, USA, Eesti, Läti ja Leedu vahelise partnerlusharta lõplikule kooskõlastamisele ja eelseisvale allakirjutamisele, suhetele Venemaaga ja kolmepoolsele Baltimaade koostööle.

Presidendid arutasid Eesti, Läti, Leedu integreerumist Euroopa Liitu ja tervitasid Euroopa komisjoni soovitust alustada liitumisläbirääkimisi Eestiga. Nad kinnitasid, et tähtis on kõigi Balti riikide täiel määral ning võrdsetel alustel osalemine Euroopa Liidu laienemise protsessis, ja avaldasid veendumust, et nende maad on valmis EL-iga liitumisläbirääkimiste alustamiseks 1998. a alguses.

Kohtumisel arutasid presidendid ka USA, Eesti, Läti ja Leedu vahelist partnerlushartat ja tervitasid selle valmimist. Nad tunnistasid, et hartal on suur tähtsus nende ja USA vaheliste kahepoolsete suhete dünaamilise arengu jaoks ning Eesti, Läti ja Leedu teel nende täielikule integreerumisele Euroopa ja transatlantilistesse poliitilistesse, majandus-, julgeoleku- ja kaitseinstitutsioonidesse.

Presidendid kinnitasid, et Eesti, Läti ja Leedu julgeolekupoliitika põhineb arusaamal, et Euroopa julgeolek on jagamatu ning et julgeolek ja stabiilsus tugevnevad, kui Eesti, Läti ja Leedu integreeruvad Euroopa Liitu ja Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni.

Eesti, Läti ja Leedu president tervitasid Vene Föderatsiooni presidendi Boriss Jeltsini tahet edasi arendada heanaaberlikke suhteid ja vastastikku kasulikku praktilist koostööd, mis hõlmaks vastastikust huvi pakkuvate küsimuste kõige laiemat ringi, samuti poliitilise dialoogi jätkumist nii kahepoolselt kui ka olemasolevate institutsioonide raames.

Presidendid tervitasid Leedu ja Vene Föderatsiooni vahelise piirilepingu sõlmimist ja märkisid, et Eesti ja Läti on valmis samasuguste lepingute sõlmimiseks.

Presidendid arutasid Vene Föderatsiooni ettepanekut anda Eestile, Lätile, Leedule ühepoolsed julgeolekugarantiid. Presidendid kordasid oma ühist seisukohta, et ühepoolsed julgeolekugarantiid ei vasta uue Euroopa vaimule ja et ei niisugused garantiid ega piirkondlikud julgeolekupaktid pole kunagi Eesti, Läti ja Leedu sihiks olnud.

Presidendid arutasid kolmepoolse Baltimaade koostöö mitmesuguseid küsimusi ja märkisid rahuloluga, et pragmaatiline, tulemustele orienteeritud ning konstruktiivne areng jätkub. Nad rõhutasid majanduskoostöö hõlbustamise tähtsust, lõppeesmärgiga luua kaupade, teenuste, kapitali ja inimeste vaba liikumise piirkond. Selles seoses tervitasid presidendid omavahelises kaubavahetuses mittetariifsete tollibarjääride kaotamise kokkuleppe parafeerimist ja kutsusid oma valitsusi sõlmima kokkulepped ühise transiidikorra ja teenuste vabakaubanduse kohta.

Presidendid toonitasid, et Via Baltica projekt on kõigile esmatähtis, ja kutsusid valitsusi üles kiirendama selle infrastruktuuriprojekti elluviimist, mis on oluline kogu piirkonnale ning Baltimaade integreerumisele Euroopasse, ja võtma koheseid meetmeid parandamaks Balti riikide vahelist piiriületust.
Presidendid rõhutasid koostöö edasise tihendamise tähtsust ja vajalikkust sise- ja õigusküsimuste vallas, mis on üks tulevase Euroopa Liidu liikmelisuse nurgakive.


Eesti Vabariigi President Lennart Meri
Läti Vabariigi President Guntis Ulmanis
Leedu Vabariigi President Algirdas Brazauskas

tagasi | avalduste arhiiv | avalehele