Läti, Eesti ja Leedu president kohtusid 26. novembril Riias. Arutades NATO laienemise küsimusi kinnitasid presidendid oma riikide kindlat tahet ühineda NATOga esimesel võimalusel ja kindlustada, et käimasolev laienemisprotsess suurendaks kõikide osapoolte julgeolekut, mitte ei vähendaks seda.

Presidendid märkisid, et viimastel nädalatel on mitmelt poolt avaldatud arvamust, nagu tooks laienemisprotsess vältimatult kaasa negatiivseid tagajärgi nii praegustele NATO liikmesriikidele, kes justkui näeksid selles endal lasuva koorma suurenemist, riikidele, kes on soovinud organisatsiooniga ühineda, kuid keda ei võeta vastu kohe, mis sunnib neid teatava aja elama määramatuses, kui ka nendele riikidele, kes ei ole liikmestaatust soovinud ning väärarusaamise tõttu näevad Alliansi laienemises endale ohtu.

Presidendid arutasid, kuidas neist ärevaist meeleoludest jagu saada, ja pakkusid välja alljärgnevad sammud:
Esiteks: kavandada liitumisprotsess selliselt, et see sisaldaks raamistiku konsultatsioonide pidamiseks NATO ja nende riikide vahel, kes on avaldanud soovi Alliansiga ühineda ja võtta omaks selle ühisväärtused.
Teiseks: viia laienemist puudutavates küsimustes läbi võimalikult lai avalik diskussioon kõikides asjaosalistes riikides.

Kolmandaks: kutsuda üles kõiki laienemisega seotud riike pidama ulatuslikke diplomaatilisi konsultatsioone ja korraldama enne Alliansi mistahes lõpliku otsuse vastuvõtmist nende kõigi kohtumise.

Ja neljandaks: nõuda, et aktiivselt tegeldaks kõikehõlmava ja läbipaistva laienemisprotsessi kujundamisega, mis kaasaks kõik asjaosalised riigid.
Presidendid kinnitasid, et kolm Balti riiki, kes on kuulunud Euroopasse kogu oma ajaloo vältel, lubavad teha nii omavahel kui ka kõigi asjassepuutuvate riikidega koostööd ühiste eesmärkide nimel, milleks on demokraatia, vabadus ja julgeolek Euroopas.

tagasi | avalduste arhiiv | avalehele