Mul on olnud rõõm tervitada Tallinnas Soome presidenti Tarja Haloneni, Läti presidenti Vaira Vike-Freibergat, Leedu presidenti Valdas Adamkust ja Poola presidenti Aleksander Kwaśniewskit. Meie nõupidamisel sündisid järgmised otsused.

Esiteks. Nõupidamine keskendus Ameerika Ühendriikide vastu suunatud toorele agressioonile. Oleme üksmeelsed, et see oli sõja kuulutamine kõigile riikidele, kes järgivad ühiseid demokraatia-, sõnavabaduse ja inimõiguste põhimõtteid. Oleme solidaarsed demokraatliku maailmaga oma kindlas otsuses võidelda terrorismi vastu.

Selles suhtes on mul hea meel korrata Ameerika Ühendriikide ja Balti riikide vahel sõlmitud harta peatükki, mis sätestab et "Partnerid konsulteerivad omavahel ja ka teiste riikidega, kui üks partneritest tajub ähvardust või ohtu oma territoriaalsele terviklikkusele, sõltumatusele või julgeolekule." Selle harta vaimus lubasin president Bushile Eesti täielikku toetust. Mul on hea meel, et meie tänane kohtumine seda veendumust jagab. Kõik käesolevas kohtumises osalejad, kes on Ameerika Ühendriikide liitlased või partnerid, on väljendanud oma valmisolekut võidelda rahvusvahelise terrorismi vastu meie käsutuses olevate vahenditega.

Lisaks meie suhtumisele neisse rünnakutesse arutasime nii oma kahe- ja mitmepoolseid suhteid kui ka oma sidemeid NATO ja Euroopa Liiduga.

Oleme seisukohal, et läbirääkimisi ühinemiseks Euroopa Liiduga tuleb jätkata kiires tempos, ning ma olen president Tarja Halonenile ja Soomele tänulik tugeva toetuse eest. Meie eesmärk on Nizzas ja Göteborgis sõnastatud Euroopa Ülemkogude sihid, mille kohaselt esimesed kandidaatriigid osalevad Euroopa Parlamendi 2004. aasta valimistel Euroopa Liidu täieõiguslike liikmetena.

Arutasime Läti, Leedu ja Poola presidendiga ka NATO laienemist. Nõupidamisel osalenud kandidaatriigid väljendasid veendumust, et 2002. aasta Praha tippkohtumine võtab vastu otsuse alliansi edasiseks laiendamiseks. See tähendab, et paremini ette valmistunud kandidaatriigid, sealhulgas Eesti, Läti ja Leedu, kutsutakse NATOga ühinema. Täname Poolat ja eriti president Kwaśniewskit meie järjekindla ja tugeva toetamise eest.

Tallinnasse kogunenud viie riigi kahepoolsed suhted on eeskujulikud. Oleme arutanud vajadust laiendada veelgi meie riike ühendavaid transpordi- ja energiavõrke. Oleme ühiselt huvitatud Via Baltica kui Kesk- ja Põhja-Euroopat ühendava maantee edasiarendamisest ja täiustamisest. Arutasime ka võimalust saada selle projekti lõpuleviimiseks toetust Euroopa Liidult.

Samuti arutasime Leedu ja Poola elektrivõrkude ühendamist. Eesti tervitab Poola ja Norra vahelise gaasijuhtme rajamist. Loodan, et need on esimesed sammud Balti energiaringi loomiseks, mis on olnud arutusel juba 1992. aastast alates. Tulevane energiaring ühendab kõiki Läänemere riike ja kindlustab meile energiavarustuse pikemaks ajaks.

Lõpuks arutasime oma riikide suhteid idapoolsete naaberriikidega. Väljendasime lootust, et Venemaal jätkuvad majanduslikud ja õigusreformid avardavad Euroopa Liidu ja Vene Föderatsiooni vahelist koostööd. Kõik meie riigid on valmis selle heaks kaasa töötama.

Samuti väljendasime toetust Ukraina integreerumisele Euroopa struktuuridega.

tagasi | avalduste arhiiv | avalehele