Ühe ajajärgu lõpp Eestis


Selle Balti riigi parlament alustab täna president Lennart Merile ametijärglase valimisega. Uue presidendi ülesandeks on juhtida eestlased Euroopa Liitu ja NATO-sse, arvab lahkuv president.

Täna kirjutatakse Eesti ajaloos uus lehekülg, kui parlament hakkab valima president Lennart Merile ametijärglast. Meri ise ütleb, et Riigikogu liikmed peaksid tulevase presidendi valimisel lähtuma ajaloost.

See puudutab 72-aastase Meri meelest Eesti astumist EL ja NATO-sse, kuid samuti usalduse tugevdamist eesti valijate ning poliitikute vahel.

Ei tohi unustada ka 10 aasta taguseid sündmusi, kui peale sovjetlike kindralite ebaõnnestunud putši Moskvas sai Eesti taas võimaluse kuulutada välja iseseisev riik. Ajaloolise hetke tähtsust on tunda ka sellepärast, et Meri-ajajärk hakkab lõpule jõudma.

Meri oli aastatel 1941-46 nõukogude vangilaagris Siberis ja on seetõttu oma 9 presidendiks olemise aasta jooksul olnud inimlikuks sümboliks Eesti taassaavutatud vabadusele, seda nii majanduses kui poliitikas.

Kuid need aastad on loonud ka äärmiselt suuri erinevusi rikaste ja vaeste vahel, toonud kaasa poliitilise süsteemi, mis on teinud läbi mitmeid korruptsiooniskandaale. Valijad on sageli näinud, kuidas poliitikud on muutnud oma hoiakuid vastavalt isiklikele majanduslikele huvidele või lootusele saada uuestivalituks. Sellised muutuvad poliitiliste parteide programmid on pigem ebamäärased mõtteavaldused kui tegelikud lubadused.

Poliitiline ükskõiksus

Meri ise on suures osas suutnud poliitilistest tagakiusamistest kõrgemal seista, kuid kõik need skandaalid on põhjustanud rahva huvi langemise Riigikogu suhtes. Kui 1992 ja 1995 aastal oli valimistel osalejate protsent umbes 68, siis 1999 aastal oli see langenud 13 protsendi võrra.

"Järgmine president peab leidma viisi, kuidas taastada Riigikogu au ja väärikus", sõnab Meri.

Peale teist valitsemisperioodi ei saa Meri valimistel uuesti kandideerida.

"Ma palun teid kõiki, ja eelkõige Riigikogu, silmas pidada Eesti ajalookogemust ja anda igale kandidaadile hinnang just selle kogemuse põhjal. Kui me vaatame, mida juba on tehtud, siis saame teha järeldusi ka tuleviku suhtes," kõlab Meri nõuanne.

Meri ametijärglaseks soovivad saada kaheksa poliitikut, nende hulgas on tuntud nimed nagu Arnold Rüütel, Andres Tarand ja Riigikogu esimees Toomas Savi. Mis puutub ajaloosse, siis on presidendivalimistele esitatud ka Matti Päts, kes on kahe maailmasõja vahelisel perioodil Eestis võimulolnud riigijuhi järeltulija.

Rivaalide seas pole ühtegi selget liidrit, kuid Taani endine välisminister, Uffe Ellemann-Jensen, kes on Meri isiklik tuttav, vaatleb kanditaate lootusrikkalt.

"On mitmeid häid kanditaate. Sellest tuleb raske valik," lausub Ellemann-Jensen.

"On palju stabiilseid poliitilisi parteisid, millel on juured tugevalt demokraatias ja mis soovivad suurenenud integratsiooni EL ja NATO-ga", sõnab Ellemann-Jensen Ritzaule.

Kuid just Eesti presidendivalimised võivad kujuneda raskeks ettevõtmiseks. Eesti põhiseaduses on ette nähtud keeruline valimisprotsess, mis 1996 aastal viis pikkaajalise ja kurnava valimisvõitluseni Meri ja endise kommunisti Rüütli vahel.

Võimumängud

Kandidaadid sorteeritakse välja Riigikogu 101 liikme poolt mitmetel salajastel hääletustel. Kui lõpptulemuseks ei saa ükski kanditaat kahekolmandikulist häälteenamust, läheb valimisprotsess üle valimiskogule, mis koosneb Riigikogu liikmetest ning eriliselt valitud kohalikest poliitikutest. 1996 oli valimiskogus 372 liiget, kellelt Meri sai 196 ja endine kommunist Rüütel 126 toetushäält.

Enne eelmisi valimisi toimus poliitiline võimumäng, kui endise kommunistliku ringkonna hall kardinal Edgar Savisaar saatis Merile kirja dokumenteerimata ähvardustega, milles lubas paljastada Meri väidetavad sidemed nõukogude luureteenistuse KGB-ga. Sellest polnud kasu. Meri ei võtnud oma kandidatuuri tagasi.

Eesti president on maa riigikaitse kõrgeim juht. Ta mõjutab riigi välispoliitikat ja ta nimetab ametisse mitmeid tähtsaid riigiametnikke.

"President vastutab kõige tähtsama eest - Eesti Vabariigi julgeoleku eest. Eesti kaitsmine on olnud minu igapäevatöö ja see peab olema ka järgmise presidendi igapäevatöö," ütleb Meri, kes lahkub ametist 7. oktoobril.

Kandidaatide hulgas esindab Peeter Kreitzberg suurt opositsiooniparteid Keskerakonda. See partei kuulub poliitilisel skaalal kesk-vasakpoolsete parteide hulka, ja Kreitzberg on eelnevalt viinud läbi kampaania, mis tugineb suurenenud EL-skeptitsismile Eestis.


Erik Høgh-Sørensen
Ritzau Büroo

Taani keelest tõlkinud Katrin Maiste

tagasi | intervjuude arhiiv | avalehele