Vaheetapp teel ühinemisele


Kas euroopa konverents, kuhu on pooleks päevaks kogunenud kakskümmend üheksa riigipead ja valitsusjuhti, võib omada mingit muud väärtust pealse sümboolse?

Igal juhul on see kasulik. Iga taoline kohtumine tähistab üht vahejaama Euroopa ühinemisel. Laiemas plaanis, ma usun, kestab Euroopa Liit seni kuni jätkub tema laienemine, tema avanemine üha uutele demokraatia ja vabaturumajanduse piirkondadele. Päev, mil võidakse öelda, et liit on lõplikult valmis, tähistaks Euroopa Liidu lõppu.

Eksisteerivad ju piirid, kas või geograafilised, kuna tegu on ''Euroopa'' Liiduga?

See on küsimus meie lastelastele. Üks on kindel, ta laieneb itta. Mis puutub piiridesse, siis meenutage olukorda kakskümmend neli sajandit tagasi, kui Euroopa piir asus Donist ida pool.

Milline on Eesti peamine mure liitumisootuses?

Me oleme kummaline rahvas. Meie peamiseks mureks on küsimus, millele ei mõtleks ükski prantslane, inglane ega sakslane: kas oleme suutelised säilitama oma keelt?

Nii et institutsioonilised probleemid ei oma teil avaliku arvamuse puhul mingit tähtsust?

Eesti rahvas on väga praktiline. Meid huvitavad looduse ilu, meie kultuuri juured, meie lühikesed suved. Rahvas eelistab tegelda pigem olu praktikaga kui arutleda komissaride arvu üle.

Ent Nizzas ilma kandidaatriikide kohalolekuta vastuvõetavad otsused määravad nende osalemistingimused peale nende ühinemist.

Ma usun Viieteistkümne kompromissi. Ning loodan, et minu riigil on õige hetke saabudes oma esindaja Brüsseli komisjonis. Muuseas, minu kaks head sõpra tahaksid juba olla määratud.

Kas te lahkute Nizzast teatud kindlustundega liitumistähtaja osas?

Põhimõttelised otsused võeti Viieteistkümne poolt vastu Helsingis ja me peame neist kinni. Meie oleme valmis 2003.a. alguses ning ma loodan, et Euroopa on omalt poolt samuti valmis. Selles peitub Euroopa ühinemise poliitilisse tahtesse usalduse säilimise garantii.

Teie maa on läbirääkimistel kõige edasijõudnum kolmest Balti riigist. Kas olete sunnitud oma naabrid enne liitumist ära ootama?

Kaks või kolm aastat oli üldlevinud arusaam, et Balti riigid kujutavad endast üht riiki, millel on kolm lippu ja üks keel. Tegelikkus on hoopis teine. Tegemist on kolme erineva riigiga. Ma toon vaid ühe näite: eesti keel on rohkem jaapani kui läti keele moodi. Liitumisläbirääkimiste põhimõte on lihtne, me räägime ''regati mudelist'': kes on valmis, on valmis. Aeglaseim purjekas ei dikteeri kiirust.


Nizza, Pierre Bocev

tagasi | intervjuude arhiiv | avalehele