Me ehitame iseseisva Eesti kaitseväge, mitte aga veneaegset tankikolonni


President Lennart Meri loodab intervjuus Eesti Päevalehele, et Eesti üks parimaid ohvitsere kindralleitnant Johannes Kert, kelle ta ootamatult kaitseväe juhata ametist vabastas, jätkab teenistust kaks astet allpool, maaväe ülemana.

Miks vabastasite kindralleitnant Johannes Kerdi kaitseväe juhataja ametist südasuvel ja parlamendita?

Tegin Riigikogule ettepaneku kindralleitnant Johannes Kerdi vabastamiseks kaitseväe juhataja ametikohalt, kuna pean seda riigikaitse kõrgeima juhina vajalikuks Eesti riigikaitse juhtimise seisukohalt. Kinnitan Teile, et kindralleitnant Kert on üks parimaid Eesti ohvitsere, kelle senised teened Eesti Vabariigi ees tõestavad veenvalt, et ilma temata poleks kaitsevägi saavutanud seda, mida ta saavutanud on. Kuid kaitseväel seisavad ees struktuurireformid, mis muudavad kaitseväe efektiivsemaks ja paindlikumaks. Struktuurireformi elluviimiseks vajame kaitseväe juhti, kes on selle vajaduses kindlalt veendunud ning suudab uuendusi kindlal käel juhtida. Tahaksin loota, et Johannes Kert osaleb selles võtmepositsioonil maaväe ülemana.

Kas riigikaitse kõrgeim juht võib langetada tähtsaid põhiseaduslike institutsioone puudutavaid personaliotsuseid ainuisikuliselt ning seadustega, pehmelt öeldes loominguliselt ümber käies?

Riigikaitse kõrgeim juht langetab oma otsuseid ainult Põhiseaduse ja seadustega ettenähtud piirides ning arvestades demokraatliku õigusriigi tavasid. Olen enne oma otsuste langetamist konsulteerinud Riigikaitse Nõukogu Eestis viibivate liikmetega. Kaitseväe juhataja, kogu lugupidamise juures, ei ole põhiseaduslik institutsioon. Muidu ei oleks me demokraatlik riik, vaid sõjaväestatud riik. Põhiseaduses on ära märgitud ka suursaadikud. Nemadki pole põhiseaduslikud institutsioonid.

Millises staatuses Kert praegu on? On ta reservis või kaadrireservis? Kehtivad seadused ei näe minu teada küll säärast ebamäärast olukorda ette.

Kindralleitnant Johannes Kert on arvatud kaadriohvitseride reservi vastavalt kaitseväeteenistuse seadusele. Minu käskkiri on dubleeritud kaitseväe juhataja kt. Aarne Ermuse käskkirjaga. Pärast seda, kui Riigikogu on kinnitanud Johannes Kerdi vabastamise, on mul võimalus nimetada teda uuele teenistuskohale kaitseväes.

Kuidas põhjendaksite avalikkusele brigaadikindral Märt Tiru esitamist kaitseväe juhatajaks, teades, et senine katseväe juht kindralleitnant Kert on teda joomise eest distsiplinaarkorras karistanud? Kas usute, et Kert paindub teenima mehe alla, keda ohvitserkonna enamik väejuhina ei respekteeri?

Jälestan politikaanide himu teha inimese maine kallal sellist räpast tööd. Märt Tiru oli eeskujulik kaitseväe juhataja kohusetäitja ja on saanud ajakirjanduses ainult kiitvaid hinnanguid. Vastus Teie küsimusele peitub minu 30. juuni otsuses, millega andsin Märt Tirule brigaadikindrali auastme. Eesti Vabariigi kaitseväge iseloomustab allumine vahetu juhi korraldustele. Küsimusi, mis kuuluvad ajakirjandusliku retoorika hulka, Eesti kaitseväes ei teki. Eesti Vabariigi ohvitserkond on lojaalne ning Eesti kaitsevägi allub täielikult tsiviilkontrollile. Vastupidised väited on kaitseväe laimamine.

Miks te loodate, et parlament kinnitab Märt Tiru kaitseväe juhatajaks?

Kui ma esitan kellegi Riigikogule kandidaadina, siis ma ka eeldan, et ta leiab parlamendi toetuse.

Kes on riigikaitse kõrgeima juhi järgmine kandidaat kaitseväe juhi ametikohale?

Selles küsimuses langetan ma otsuse Riigikogu korralise istungjärgu ajaks.

Kas olete mõelnud olukorrale, kui parlamendile ei sobi ei Kert ega Tiru? Kas Eesti võiks olla mõnda aega ilma kaitseväe juhatajata nagu Eesti Pank oli presidendita?

Demokraatliku riigi kaitsevägi ei ole sekunditki juhita. Riigikogu on riigikaitselistes küsimustes näidanud üles riigimehelikkust. Tõstaksin siin esile riigikaitse kulutuste järk-järgulist suurendamist. Olen kindel, et ka seda küsimust menetleb Riigikogu asjalikult. Kolmapäeva õhtul kogunes Vabariigi Presidendi riigikaitsealane nõuandev organ - Riigikaitse Nõukogu. Riigikaitse Nõukogu arutas olulisi kaitseväe juhtimisega seotud küsimusi. Muuhulgas tegi Riigikaitse Nõukogu mulle ettepaneku kutsuda augustikuus kokku Riigikogu erakorraline istung, et otsustada kaitseväe juhataja ametist vabastamine. Usun, et kui silmas pidada Riigikaitse Nõukogu istungil käsitletud kaitseväe staabireformi põhimõtteid, siis õnnestub meil igasuguste takistusteta arendada Eesti kaitseväge ühiskonna poolt seatud eesmärgi suunas. Selleks suunaks on teatavasti Eesti kaitseväe valmisolek liitumiseks NATO-ga aastal 2002.

Kas peate õigeks praeguse Põhiseadusega määratud riigikaitse juhtimisskeemi?

Me peame kõik vääramatult lähtuma kehtivast Põhiseadusest. See ongi mu vastus.

Kas Põhiseaduse riigikaitse peatükki peaks muutma?

Muuta tuleb siis, kui on vajadus. Vajaduste täpne tajumine on hoolikas ja keeruline töö. Olen veendunud, et Riigikogu ümarlaud Põhiseaduse muutmiseks suudab eraldada näilised vajadused tegelikest. Ja see on oluline teadmine, mida saame pöörata juba väärtuseks omaette.

Kõik kaitseväe juhatajad on pärast mõnekuist ametisolekut kaitseministriga tülli pööranud? Kas see on põhjustatud Põhiseadusesse kirjutatud vastuolust või vildakatest personaliotsustest?

Eesti kaitseväe juhtimine on alati olnud kantud parimatest soovidest ning suurest teotahtest. Erinevate väga teotahteliste inimeste nägemused on olnud kaitseväe arengu aluseks ning mitte ''tülli pööramise'' allikaks. Eesti kaitsevägi ei tegutse sellistes kategooriates nagu ''tülli pööramine''. Ma pole viimasel ajal kuulnud mingitest tülidest kaitseväe juhtkonna ja ministeeriumi vahel.

Kas Nõukogude taustaga ohvitserid pärsivad riigikaitse arengut ning võivad osutada ohtlikumaks kui eestimeelsed laia profiiliga mehhanisaatori taustaga kaptenid - majorid?

Ma olen palju rääkinud sellest, et Eesti arengu otsustavaks teguriks on see, kui palju me suudame end vabastada nõukogude taagast. Kaitseväe ülesehitamisel ei ole see vajadus väiksem kui mujal. Me peame iga päev iseenda jaoks uuesti mõtestama, mis on iseseisev demokraatlik Eesti Vabariik. Kaitseväe jaoks tähendab see iga päev uuesti mõelda sellele, et me ehitame iseseisva demokraatliku Eesti kaitseväge, mitte veneaegset tankikolonni.

Miks olete Johannes Kerti hoogsalt ülendanud, ent ei võimaldanud tal pikka aega hankida õlakutele vastavaid teadmisi? Kas te tõesti usute, et kindrali tasemel väejuhiks on võimalik saada üleöö?

Kindral Johannes Kerdi areng ohvitserina on olnud tähelepanuväärne. Seda kinnitasid ka tema head õpingutulemused Ameerika Ühendriikide Maavägede kolledžis. Ta oli kõrgeima auastmega õppur, kuid sellest hoolimata sulas meeskonda hästi sisse. Olen veendunud, et Johannes Kerdi tõus ametiredelil on olnud täielikus vastavuses tema enda ja Eesti kaitseväe arenguga.

Kas presidendina lootsite Kerti ülendades, et kindralleitnant Johannes Kert jätkab järgmised 20 aastat kaitseväe juhatajana? Mida peaks üks väikeriik hakkama peale 40-45-aastase kindralleitnantiga?

Sama probleem on juba tekkinud teiste noorte Eesti ametiisikute ja ka ärimeestega. Elu läheb edasi, peaksime tundma headmeelt uutest väljakutsetest, mitte muretsema oma staatuse pärast. Eesti Vabariigil on endiselt puudus headest ohvitseridest. Ükski ohvitser pole meil liigne. Eesti kaitseväe arengu kõige otsustavamaks teguriks on endiselt ohvitserkonna järelkasv ning ohvitseride enesearendamise ja -täiendamise võimalused. Muuseas, võin kinnitada, et eesseisev struktuurireform aitab kaasa just arenguvõimalustele. Struktuurireform loob täiendava aluse võimeka ja tugeva ohvitserkonna arenguks.

Miks Eesti ei ole riigina või riiklikult määratlenud ohte julgeolekule ega koostanud kindlat kava nende ohtude tarvis ja kes ametiisikutest või milline institutsioon peaks selle eest vastutama?

Tõsi, ka meie julgeolekupartnerid on Eesti ühe tõsisema puudusena esile toonud riigikaitse strateegilise planeerimise nõrkust. Selle eest vastutavad mina, Kaitseministeerium ja Kaitsejõudude Peastaap üheskoos. Riigi kaitsestrateegia on valmimas ja eesseisev struktuurireform on osa sellest. Kuni me ei vabasta osa juhtidest planeerimiseks ja eeldame, et nad tegelevad iga päev seebi ja raudvoodite ostmisega, seni pole meil ka pikaajalisi plaane, pole oma operatiiv- ja taktikalist doktriini, me ei tea, kuidas peaksid välja nägema Eesti tüüpväeosad, meil pole oma logistikakontseptsiooni ja palju muud. Ärge mind valesti mõistke, me oleme palju saavutanud, aga väga palju on veel teha.

Millised on suurimad ohud eesti rahvuslikule julgeolekule ja omariiklusele?

Suurimaks ohuks on meie endi laiskus ja rumalus.

Kes või mis suudaks tagada Eesti julgeoleku?

Parimaks garantiiks meie kaitsetahe ja tarkus.

Milline võti võiks avada ukse NATO-sse või teisisõnu, mille põhjal langetavad NATO riigid otsuse?

Võti NATO-sse on meie endi suutlikkus ja tahe ehitada üles riigikaitset. Selle alusel langetavad NATO liikmesriigid ka oma otsuse. Täna suhtutakse meisse positiivselt.
Meie pingutusi tunnustatakse ja meie partnerite kinnitusel oleme õigel teel liikmelisuse suunas. George Robertson nimetas Eestit klassi üheks parimaks ja see on meeldiv tunnustus.


Peeter Tali

tagasi | intervjuude arhiiv | avalehele