Intervjuu Eesti presidendi Lennart Meriga: «Ma loodan, et me ka edaspidi erineme üksteisest»


Erinevad kultuurid ja keeled ei ole takistuseks Euroopas, ütleb seitsmekümneaastane Eesti president Lennart Meri. ''Me tahame kõikjal ühiselt kõrget tootmise taset, selleks et oleks rohkem vabadust ja loovust, selleks et oleks rohkem demokraatiat,'' ütleb Lennart Meri, ''Hädavajalik on kaitsta demokraatiat meie maailmajaos ja hiljem esitleda seda teistele kui eeskuju. Demokraatia ei ole kunagi agressiivne''.

Veel arvab Eesti president, et Euroopa ja USA vahel ei ole antagonismi - ''USA on Euroopa pikendus ja vastupidi'', ütleb ta ja meenutades Nõukogude Liidu aega rõhutab: ''Rahvas on alati targem kui tema vallutajad''.

Milline on teie seisukoht kultuuridevaheliste konfliktide kohta Euroopas?

Ärgem unustagem, et läheneme ühe väga raske perioodi lõpule, kus kaovad ka viimased totalitaarsed režiimid. Kuid totalitaarse režiimi kadumisega ei kaasne ilmtingimata demokraatia teket.
Mulje, et meil on Euroopa mandril palju probleeme, on seotud eelkõige tõsiasjaga, et Euroopat on alati peetud kultuuri hälliks, demokraatliku süsteemi hälliks ja see tähendab, et peame valmis olema tunnistama mõningaid erandeid.
Võib-olla oleme me liiga optimistlikud arvates, et totalitaarsete režiimide kadumine viib ka demokraatia kehtestamisele. Võib-olla peaksime me seadma küsimusi, mis on iseloomulikud kahekümne esimesele sajandile. Kui üks maailmajagu soovib kuulutada, et ta on demokraatia, stabiilsuse ja rahu maailmajagu, siis tuleb kellelgi selle eest ka hinda maksta. Seda pole võimalik saavutada nii, et maailmajao ühes otsas on tase väga kõrge, kuid teises väga madal.

Kultuur ja tehnika on erinevad asjad. Suur viga oleks seletada neid erinevusi võttes kriteeriumiks iga maa rahvusliku eripära. Ma loodan, et Euroopa riigid erinevad ka tulevikus kasutades eri kultuure ja eri keeli. Kuid kultuuril ja tehnikal ei ole sama iseloom. Tehnika on rahvusvaheline keel, üks kindel faktor, kui pole tegemist just kunstiloominguga. Ühiselt kõrge tootmise tase viib suuremale demokraatiale ja loovusele Euroopas.
Ärgem siiski ajagem segamini kahte eri asja: tehnika on vaid vahend, mis aitab tagada rohkem vaba aega loovaks tegevuseks. Määratluselt on loovus ja mitte massitootmine inimese vaba väljendus. Televisioonist ei saa mitte kunagi kunsti. Ta on ainult informatsiooni edastamise vahend.
Selleks, et soovitud taset saavutada tuleb meil võtta arvesse, et poliitilised ja ühiskondlikud tingimused kuuluvad samaväärselt demokraatia tehnikasse. Ja just selles kohas algavad paljud probleemid. Kõigepealt kaasneb demokraatiaga ka pikem aeg otsuste vastuvõtmisel, sest enne tuleb leida üks ühine nimetaja, mis on vastuvõetav kõigile erinevatele osapooltele. See on raske, kuid mitte võimatu.
On selge, et Euroopa fenomen põhineb nägemuste rohkusel. Võrreldes teiste mandritega on Euroopa võrdlemisi väike ja vaene piirkond. Palju loomulikum oleks, kui meie planeedi tüüri juures oleksid kas Aafrika või Aasia või Lõuna-Ameerika. Kuid olles vaene, arenevad loovus ja leidlikkus erineval viisil.
Kui me heidame pilgu eelajalukku, võime küsida, miks kõige targem kultuur ei olnud troopiline kultuur. Põhjuseks on see, et inimkeha temperatuur on 36,7°C ja see tähendab, et troopika piirkonnas pole praktiliselt mitte midagi vaja teha selleks, et endal elu sees hoida. Euroopa pidi rohkem töötama ja töö, ehkki ma pole marksist, on minu arvates üks oluline inimloovuse vorm.
Meie ajastul on Euroopa otsustanud tagada maailma parimad võimalused loovuse ja inimõiguste kaitsel, kuid sellele vaatamata pole me saavutanud meie eesmärgi täitmist. Euroopa kultuur ei pea arenema mitte kui erinevate kultuuride segu, vaid kui lillebukett, milles igal lillel on oma värv ja oma lõhn. Sellistes tingimustes pole Euroopal võimalik taluda totalitaarseid režiime.

Kas te usute, et Lõuna ekspluateerimine Põhja poolt jätkub ka tulevikus?

Ma ei suuda meenutada, et Aafrika või Lõuna-Ameerika oleks saanud eurooplaste ekspluateerimise objektiks. Ma usun, et kui me sooviksime kasutada ajaloolisi argumente, peaksime me viitama minevikule mõistmaks, et kõikidel mandritel oli sama lähtepunkt. Paljudel erinevatel põhjustel ühed mandrid arenesid kaugemale kui teised. Probleemiks on praegusel ajal loomulikult see, et viis, kuidas saadakse aru inimõigustest, on eri maades ja eri mandritel erinev. Läheb veel kaua aega enne kui need erinevused ületatakse.
On kohutav tõsiasi, et elul on Aafrikas väiksem väärtus kui Euroopas. Väga võimalik, et püüe ületada seda kuristikku toob kaasa dramaatilisi tagajärgi, sest on kahtlane, kas kõikidel maadel on tulevikus võimalik juurdepääs samadele toorainetele, nii et nad saavutaksid sama kultuuritaseme.
Kuid me ei tohi olla pessimistid. Kakskümmend aastat tagasi näiteks räägiti, et naftavarud ammendatakse järgmise viieteistkümne aastaga. Praegu on naftavarud 50 korda suuremad kui tookord! Me elame ühel väga ilusal planeedil ning meie jaoks väljakutse ja eesmärk on sellest aru saada.

Milline on teie arvamus NATO kohta?

Ma arvan, et see on üks hädavajalik organisatsioon, mis käivitatakse iga kord, kui ilmneb oht demokraatiale isegi ühes väikses mandri osas.
Kuni viimase ajani kasutasime klassikalist mõtteviisi, et üks riik kuulutab teisele riigile sõja mingi tooraineallika pärast. Kuid nii peeti sõdu keskajal. Sõda on praegu palju rohkem ühine, kui me arvame. Maailm on muutunud palju rohkem vastastikku sõltuvaks, nii nagu ka tööstus ja energiatootmise organisatsioonid. Riikidevahelistel piiridel pole enam sama roll, mis neil oli viiskümmend või sada aastat tagasi.
Ma arvan, et demokraatial on kohustus ennast kaitsta, ja see on võib-olla kõige keerulisem probleem demokraatia jaoks. Riigil on raskusi, kui on vaja otsustada meetmete kohta riigi enda vastu suunatud reaalsete ohtude ennetamiseks ja vältimiseks. Demokraatia ei ole määratluselt mitte kunagi agressiivne. Samas ei saa demokraatia leppida mingi totalitaarse erandiga. Kui rääkida mandritest, siis tuleb kaitsta demokraatiat ühel mandril, mis hiljem oleks teistele mandritele hea näide. Teisalt ei ole võimalik demokraatiat mingile teisele mandrile peale suruda vastu tema tahtmist. Hiina ajalooline näide annab meile võimaluse tõdeda, et mõtteviis, kultuur ja arusaamine inimõigustest on väga erinevad Euroopas valitsevatest. Seda peab arvestama, sest sel viisil on Hiina suutnud luua ilusa kultuuri. Kriteeriumid peavad olema suhtelised.


''Ülikoolideks'' sõjad

Millisena näete te Euroopa tulevikku?

Euroopa puhul oleks pidanud kaks ''ülikooli'', Esimene ja Teine maailmasõda, meile õpetama, et kui tahame elada rahus ja harmoonias, tuleb meil selle eest ka maksta ja võidelda. Ja seda ei tohi saavutada teiste riikide arvel. Euroopa riikidel tuleb jagada demokraatia ja inimõiguste kaitsmise vastutust.
Samal ajal seisab 21. sajandil meie ees hulk probleeme. Tekib puudus veest, toidust ja kasvab surve Euroopale. Loomulikult lasub meil kindel vastutus kaitsta Euroopat iga võimaliku ohu eest ja samal ajal aidata piirkondi, mis elavad halvemates tingimustes, näiteks Aafrika, Aasia ja Ladina-Ameerika.

Kas te näete võimalust, et tekib antagonism Euroopa ja USA vahel?

Ei, ma ei usu. Viimasel 400 aastal ei ole olnud põhimõttelisi erinevusi selles, kuidas Ameerika ja Euroopa mõistavad demokraatiat ja inimõigusi. Iseseisvussõda Inglismaa vastu oli osa iseseisvumise vaimust paljudes Euroopa riikides, näiteks Prantsusmaal. Orjuse kaotamine oli esimene samm maailmas eri nahavärviga inimestele õiguste andmisel. Ameerika Ühendriigid on Euroopa pikendus ja vastupidi, see ilmnes ka mõlemas maailmasõjas.

Milliseid teemasid kavatsete te arutada oma visiidil Ateenasse?

Tahaksin arutada Eesti ja Kreeka vahelise koostöö laiendamise võimalusi, aga ka poliitilist olukorda 21. sajandi künnisel. Ma sooviksin, et noortel eestlastel oleks võimalus õppida Kreeka ülikoolides, nii et Euroopa kultuuri keskusest saaks osa nende elus. Samuti tulevad arutlusele julgeoleku probleemid ja meie õigused ja kohustused uue aastatuhande tulekul.


Moslemid ja kristlased

Milline on teie arvates Kosovo probleemi võimalik lahendus?

Tuleb võtta vastu raskeid otsuseid, mille rakendamine suudab tagada põgenike tagasipöördumise nende kodumaale. Praegusel hetkel pakutavad tagatised on liiga väikesed nendele sadadele-tuhandetele inimestele, kes aeti kodumaalt välja.
Me ei tohi leppida olukordadega, millel ei ole midagi ühist demokraatliku ja kaasaegse Euroopaga. Meil ei ole mingit põhjust arvata, et kristlased ja moslemid peaksid pidevalt sõjajalal olema. Euroopa kultuuri on osaliselt mõjutanud araabia kultuur. Moslemite matemaatikakoolkond avastas nulli ja ilma selleta poleks me leiutanud arvuteid. Kosovo puhul ei ole tegemist moslemite ja kristlaste vahelise konfliktiga, vaid konfliktiga demokraatia ja totalitaarse režiimi vahel.

Milline on teie kõige tugevam tunne Nõukogude Liidu ajast?

Valitsev tunne on, et üks rahvas on alati targem kui tema vallutajad. Meie kodudes valitses alati eesti eluviis. Rahvusliku loomuse säilitamine kogu Euroopas on midagi, mida vanemad inimesed võivad meenutada ka Teise maailmasõja ajast.


SIBERIST ASUMISELT EESTI PRESIDENDIKS

Sündinud 1929. aastal Tallinnas. Diplomaadi poeg. 1941. aastal saadeti koos perekonnaga Siberisse asumisele. Sealt pöördus tagasi 1946. aastal, õppis Tartu Ülikoolis ajalugu ja keeleteadust. On kirjutanud palju raamatuid Baltimaade juurtest. Üks neist, ''Hõbevalge'', mis ilmus 1976, sai bestselleriks nii Eestis kui ka Soomes. Raamatus võtab ta ette Läänemere ajaloo ajaloolise, kirjandusliku, geograafilise ja etnograafilise rekonstruktsiooni.
1992 määrati oma maa suursaadikuks Soome ja samal aastal, kohe peale esimesi vabasid valimisi, valiti ta riigi presidendiks. 1996. a. taasvaliti (see on ka viimane kord konstitutsiooni piirangu tõttu...).
Abielus teist korda Helle Meriga. Esimesest abielust kaks poega, 40 ja 34 aastased. Esimene abikaasa elab praegu Kanadas.

''Totalitaarse režiimi ja demokraatia konfliktiga'' on Eesti presidendi arvates tegemist Kosovo puhul.


Giorgos Markakis

tagasi | intervjuude arhiiv | avalehele