Eesti endiselt Euroopa Liidu kursil


President on kindel, et Eesti ühinemine Euroopa Liiduga toimub 2003. aastal, kuid muretseb, et ELi liikmed ei tarvitse Eesti vastuvõtuks valmis olla.

Eestlased valivad pühapäeval valitsuse, mis tõenäoliselt - eeldusel, et ELi laienemine jätkub senises kiires tempos - viib selle väikese Balti riigi Euroopa Liidu liikmesmaade hulka.

Kõik parteid, kellel on lootust valitsuse moodustamiseks piisavalt hääli saada, pooldavad ELiga liitumist ja samas ka Eesti valuutanõukogu säilitamist, mis seob Eesti krooni Saksa margaga.

Kui Eesti püüdlust kiiresti ELiga liituda üldse miski ohustab, siis võib oht tulla pigem 15 praeguselt liikmesriigilt kui Tallinnast.

Eesti president Lennart Meri ennustas eile, et Eesti on ELiga ühinemiseks valmis 1. jaanuariks 2003. aastal.

Kuid ajalehele Financial Timesile antud usutluses avaldas ta kahtlust, kas EL ise on valmis selle tõsiasjaga silmitsi seisma.

"Euroopal on kalduvus enda ümber tarasid ehitada," ütles Meri Brüsselis veidi enne kohtumist Euroopa Komisjoni esimehe Jacques Santeriga.

Eesti valimiskampaaniat on pingestanud parteide tihe tulevahetus, kus ühes leeris on turumajanduse jätkuvat liberaliseerimist pooldavad paremtsentristlikud erakonnad ning teisel pool Keskerakond, mis kutsub üles progresseeruva tulumaksu ja põllumajandustoetuste kehtestamisele.

Paremtsentristide eelistatum rünnakuobjekt on olnud Keskerakonna liider Edgar Savisaar.

Osav populist Savisaar kuulus Eesti iseseisvumiskampaania juhtide hulka kuni Nõukogude Liidust lahkulöömiseni 1991. aastal ning pidas peaministriametit aastail 1990-1992.

Oponentide väitel ilmutab Savisaar autoritaristlikke kalduvusi. Nad meenutavad nn. lindiskandaali aastast 1995, mil toonane siseminister Savisaar oli sunnitud tagasi astuma, kui selgus, et ministri ülesandel lindistas salateenistus tema vestlusi juhtivate poliitikutega.

Valimiskampaanias on Savisaar meeldinud neile, kes tunnevad, et pole Eesti turureformidest kasu saanud - nimelt pensinäridele, põllumeestele ja kohalikele venelastele, kes moodustavad valijaskonnast viiendiku.

Savisaare Keskerakond on arvamusküsitluste järgi populaarsustabeli tipus ning võib koguda umbes 17 protsenti häältest. Keskerakond võib seega saada võimaluse valitsuse moodustamiseks, kuid tõenäolisemalt saab selle Reformierakonna, Isamaaliidu ja Mõõdukate parentsentristlik liit.

Koonderakond pingutab kõigest väest, et ületada parlamenti pääsemiseks vajalikku viie protsendi künnist, ning võib parimal juhul loota kaalukeele rollile.


Matej Vipotnik, Tallinn; Peter Norman, Brüssel

tagasi | intervjuude arhiiv | avalehele