Oleme alati eurooplased olnud


Täna saabub [27.mai, laupäev] Lissaboni Eesti parlamendidelegatsioon arutama oma riigi integratsiooni Euroopasse. Intervjuus Publicole kinnitab Lennart Meri, et Eesti on alati olnud "Euroopa riik" ja et keskajal on olnud Portugali ja Euroopa teise äärmise punkti vahel tihedad kaubandussuhted.

Lennart Meri on esimene demokraatlikult valitud president. Intellektuaal, mitte-kommunist, režissöör, kirjanik, Eesti Kirjanike Liidu juht, keda sageli võrreldakse Václav Haveliga. Oli välisminister peale iseseisvumist 1991. a. ja 1992. ning 1996 valiti presidendiks, loodab jätta oma järeltulijale tee Euroopasse avatuks.

Meri võõrustas Publicot Kadrioru presidendilossis, mis on olnud presidentide residents juba siis, kui Eesti sai Venemaast sõltumatuks 1921. a. Järgnes nõukogude okupatsioon 1940.a. ja alles 1993. a. taastas loss oma algsed funktsioonid.

Kohe esimese küsimuse peale - Eesti välispoliitika prioriteedid - leidis president seose Portugaliga, vastates naerdes, et esiteks on kavas võita septembris jalgpallimatš Portugaliga. Eesmärgid on liitumine EL-ga aastaks 2003. ja NATO täisliikmeks saamine.

LM: "Euroopa Liit avab uksed teatud eesmärk-kriteeriumidele, ühistele väärtustele vastavatele riikidele. Eestil on selles valdkonnas suurepäraseid saavutusi. Mitte üksnes meie andekuse pärast vaid ka sellepärast, et väikese riigina suudame kergemini kommunistlikust administratsioonist üle minna vabale turumajandusele". Rõhutab: "Kuid me ei haara EL-st nagu uppuja õlekõrrest, vaid me oleme alati Euroopasse kuulunud".

Eesti on riik, mis võitleb oma identiteedi ja ellujäämise eest. "Meid on veidi üle miljoni. Meid painab kahtlus, mil määral võib väheste rääkijatega keel vastu panna suurte survele? Nõukogude ajal oli vene keel peale sunnitud poliitilistel motiividel, et Eestit venestada. EL, vastupidi, loob struktuurid väikeste keelte, rahvaste ja riikide alal hoidmiseks ja piirkondlikuks arenguks."

Liitumine NATO-ga on kindel otsus, kuid tähtajad on ebamäärased. "Arvan, et kõige õigem oleks väita, et meie liitumine NATO-ga on eelkõige poliitiline otsus. Kesk-Euroopa riigid liituvad selle ühendusega mitte uue relvastuse saamiseks, vaid uue demokraatliku mõtteviisi saamiseks ja regionaalse vaakumi lõpetamiseks."

Presidendilossi tagaõu on teise ilusa palee vastas - XVII sajandil vene imperaatori Peeter I poolt ehitatud ja üks paljudest Moskva võimu sümbolitest Baltikumi üle. Peale 1940. a. said eestlaste sõnavaras vene ja nõukogude sünonüümideks.

60-ndatel saatis Moskva Venemaalt, Ukrainast ja Valgevenest miljoneid slaavlasi teistesse NSVL riikidesse, et "aidata kommunismi ehitada". Tulemuseks oli väikerahvuste ellujäämise ohustamine. Tänapäeval on ligi pool rahvastikust vene keele kõnelejad. Ja Moskva tahab jätkuvalt sõna sekka öelda sellistes tundlikes valdkondades nagu välispoliitika. Näiteks on Venemaa otsustavalt vastu Eesti, Läti ja Leedu liitumisele NATO-ga, nähes selles ohtu oma jugelolekule.

Meri esitab vastuargumendid: "Meil võivad olla erinevad vaatepunktid (seisukohad) ja me ei varja enda oma. Traditsioonilised sõprussidemed vene demokraatidega ja meie avatud käitumine peavad Venemaale näitama, et meie liitumine NATO-ga on panus selle piirkonna stabiilsusele. Venemaa ainult võidab sellest."

Ja vastab mõnede vene poliitikute süüdistustele, et eesti ametivõimud rikuvad vene keelt kõnelevate elanike inimõigusi: "Mida mõeldakse, kui räägitakse vene keelt kõnelejatest (russofoonidest)? Mina olen samuti vene keele kõneleja, räägin vene keelt ja mul pole mingeid raskusi Puškiniga. Eestis ei ole probleeme vene, ukraina, juudi, soome, rootsi rahvusvähemustega ".. Keegi ei võta neid süüdistusi tõsiselt."

Ja Vladimir Putin? Vastus on ettevaatlik: "Vladimir Putin alles tuli võimule. On vaja talle aega anda enda näitamiseks. Venemaal on demokraatiatraditsioon alles habras. Kuid, kui ta demokraatiast eemaldub, siis probleemid kasvavad."

Vaatamata sellele, et Portugal ja Eesti asuvad Euroopa kahes äärmises punktis, on kahe maa vahelised suhted sügaval ajaloos. Lennart Meri meenutab oma ajaloolisi uuringuid ja ütleb: "Meie kahe riigi vahel oli tihedaid kontakte keskaegses Euroopas, kui eksisteeris teatud sorti ühisturg - Hansaliit. Kirjutasin selle kohta raamatu, kus viitan eesti ja portugali linnade vahelisele kaubandusele."

Hiljuti külastas Lennart Meri Tartu Ülikooli, kus ta õppis, ja täheldas: "Märkasin raamatukogus 1917 . a kirjutatud doktoritööd ajaloost Lissaboni 1755. a. maavärina teemal." ja "Kui külastate Tallinna veinipoode, näete, et Portugal on kvaliteetveinidega hästi esindatud."


Küsitles José Milhazes Pinto

tagasi | intervjuude arhiiv | avalehele